Viislaid

Viislaid on Eesti põhjaranniku suurim lahtine merepaat.^[1]

Vanemal ajal ehitati paadi kumbki külg viiest lauast ehk laiast. Viislaiu pikkus oli 6–7,5 meetrit ja laius kuni 2,5 meetrit. Hiiumaal nimetati samasugust paati jahlaks.^[2]. Paadil oli kaks masti ja kolm paari aere ning selle pardaid võis kõrgendada lisalaudadega (nimetati varad). Viislaiuga tehti 19. sajandil ka pikemaid mereretki: sõideti Soome rannikule kalapüügile või veeti Tallinna kalu, küttepuid ja kive.^[1]

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 353
↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 239

Kirjandus

"Paadid Harju rannas ja sisevetel" raamatus "Harju rajoonis". Tallinn 1974.

[Rahvakultuuri_leksikon-1] 1,0 ^1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 353

[Etnograafia_sõnaraamat-2] Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 239

[1]

[2]