Viislaid on Eesti põhjaranniku suurim lahtine merepaat.[1]

Vanemal ajal ehitati paadi kumbki külg viiest lauast ehk laiast. Viislaiu pikkus oli 6–7,5 meetrit ja laius kuni 2,5 meetrit. Hiiumaal nimetati samasugust paati jahlaks.[2]. Paadil oli kaks masti ja kolm paari aere ning selle pardaid võis kõrgendada lisalaudadega (nimetati varad). Viislaiuga tehti 19. sajandil ka pikemaid mereretki: sõideti Soome rannikule kalapüügile või veeti Tallinna kalu, küttepuid ja kive.[1]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 353
  2. Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 239

Kirjandus muuda

  • "Paadid Harju rannas ja sisevetel" raamatus "Harju rajoonis". Tallinn 1974.