Vibroakustiline teraapia

Vibroakustiline teraapia (VAT) on teraapia vorm, kus tervendamiseks kasutatakse madalsageduslikke helilainete ja muusika kombinatsiooni. Vibroakustilise teraapia ajal klient lamab voodil või toolil, mille sisse on ehitatud kõlarid. Nende abil tekitatakse helivibratsiooni, mida inimene tajub meeldiva pulseeriva massaažina. Samal ajal kuulab inimene lõõgastavat muusikat. Selle meetodiga on võimalik vähendada valu, kehalisi pingeid ja psühhosomaatilisi vaevusi ning ravida psühholoogilisi häireid.

VAT kuulub muusikateraapia retseptiivsete meetodite hulka, kuna kliendil puudub aktiivne roll muusikategemises või –loomises. Retseptiivse muusikateraapia meetodina vajab VAT muusikaterapeudi oskusi ja teraapilist lähenemist (Grocke & Wigram, 2007). Vajaliku väljaõppe korral võivad lisaks muusikaterapeutidele VAT-i praktiseerida ka teised tervishoiutöötajad nagu näiteks füsioterapeudid, psühholoogid, psühhiaatrid, kiropraktikud jt.

Ajalugu

Muusika ja sageduste mõju inimesele on uuritud juba väga ammustest aegadest. VAT ravimeetodi rajaja on Norra muusikaterapeut ja eripedagoog Olav Skille, kes uuris madlasageduslikke helisid ja nende mõju inimesele.  Ta katsetas helidega, mis jäid 20 ja 120 Hz vahemikku ja rakendas teadmisi oma töös. Esmalt töötas Skille lastega, kellel oli füüsiline või vaimne puue. Hiljem laienes ta töö ka paljudele teistele inimestele, kellel oli tervisevaevusi.

Leidnud võimaluse, kuidas madalaid sagedusi terviseprobleemide leevendamiseks kasutada saab, defineeris Olav Skille vibroakustilise teraapia mõiste ja leiutas 1980ndate lõpus esimese vibroakustilise tooli. Üsna kiirelt hakkasid teadmised VA teraapiast levima ka teistesse Euroopa riikidesse. Esiotsas olid Soome, Saksamaa, Inglismaa, Holland ja Eesti.

VAT ajalugu Eestis

Esimesed teadmised muusikateraapiast jõudsid Eestisse 1980. aastate algul kui professor Saima Tamme, Tallinna Pedagoogikaülikooli (TPÜ) Terviseuuringute Labori juhataja, initsiatiivil kogunes kokku rühm terviseuurijaid ja praktikuid, keda ühendas huvi muusika teraapilise mõju vastu. Saima Tamm kutsus Eestisse õpetama külalisteadlasi ja -terapeute ning temast sai muusikateraapia edendamise algataja.

TPÜ-d hakkas regulaarselt külastama professor Olav Skille Norrast, tutvustades huvilistele vibroakustilise tooli võimalusi. Hiljem ühines Skillega professor Petri Lehikoinen Soomest ja koos viisid nad läbi mitmeid muusikateraapia ja vibroakustilise teraapia alaseid loenguid.

Samal ajal alustati Eestis esimesi uuringuid muusikateraapia ja vibroakustilise teraapia toime kohta. Esimeste inimeste seas, kes uuringuid läbi viisid, olid psühholoogid Eha Rüütel, Reet Poom ja Ingrid Ojaperv ning psühhiaater Erika Saluveer.

Tänapäev

VAT uurimused on mitmete aastate jooksul jõudsalt täienenud. Kuigi terapeute, kes on saanud vajaliku väljaõppe ja kes kasutavad VA teraapiat oma töös, on endiselt üsna vähe, on tänapäeval madalsageduslike helidega ravimisest saanud tuntud muusikateraapia liik, mida kasutatakse ülemaailmselt.

Suure panuse on VAT uurimistöösse ja arendusse andnud Soome VAT-terapeudid Esa Ala-Ruona ja Marko Punkanen, aga ka Eesti spetsialistid Ivar Vinkel, Eha Rüütel, Riina Raudsik ja Alice Pehk. Alice Pehk, kes on kõige muu seas muusikaterapeut, on VAT-meetodit kasutanud juba 1992. aastast alates.

Vibroakustilise teraapia protsess

VA teraapia protsessis on olulised nii madalad sinusoidsed sagedused kui ka muusika, mida inimesele lastakse. Uurides helide mõju, pani Olav Skille kirja mõned olulisemad universaalsed printsiibid, mis on ka aja jooksul täienenud  :

• kõrged sagedused tekitavad stressi, madalad sagedused aitavad lõõgastuda;
• tugeva rütmiline muusika tõstab energiat, rütmiliselt neutraalne muusika vähendab energiat;
• vali muusika (madal dB, kõrge amplituud) aktiveerib, pehme muusika (kõrge dB, madal amplituud) rahustab;
• harmooniline muusika tekitab harmooniat, dissonantsid segadust;
• monotoonne muusika mõjub ajule rahustavalt, varieeruvus muusikas ergutab tähelepanu ja piirab mõttevabadust.

Neid printsiipe arvesse võttes, saab koostada ja valida teraapia jaoks sobiva muusika.

VAT muusika

Kuigi VA teraapias on võimalik kasutada igasugust muusikat, on tihti teraapiaks loodud spetsiaalne muusika, mis ei ole mõeldud igapäevaseks kuulamiseks. Selle muusika loome aluseks on fraktaalid. Fraktaalmuusikas ei esine meloodiat, mida oleme harjunud kuulma. Seetõttu ei ole selline muusika patsiendile äratuntav ega igapäeva elu meenutav ning tekib võimalus keskenduda sellele, kuidas ta end tunneb ja mis muutusi VA teraapia ajal märkab.

Kuigi muusikateraapia retseptiivse meetodi muusikavalik lähtub peamiselt lõdvestuse ja kujutluse eesmärkidest (Grocke & Wigram, 2007), oleneb muusika valik patsiendist ja ka ajast, millal sessioon toimub. Sõltuvalt sellest, mis tulemust teraapiaga soovitakse saavutada, võib kasutatav muusika väga suuresti varieeruda.

VAT sagedused

VAT on füüsikaline teraapiavorm, mis toimib kõige lihtsama heliliigi, madalsagedusliku sinusoidse heli, kaudu. Sinusoidne heli esindab korraga ainult ühte võnkesagedust, tal ei ole ülemhelisid ehk ta on ilma harmooniata. Selleks, et helilainete energia ei vaibuks ja madalad sagedused inimkehale efektiivselt mõjuksid, peab inimene olema heliallikale võimalikult lähedal.

Inimkeha koosneb väga suures osas veest ning vibroakustilised helid levivad vees hästi. Olles heliallikale lähedal, mõjuvad helivibratsioonid kehale otse, interakteerudes kindla kehapiirkonna rakkudega. VA teraapia jaoks kasutatavad madalsageduslikud helid jäävad vahemikku 30 Hz – 120 Hz. Siinustoonid on võimalik kalibreerida vastavalt patsiendi vajadusele.

Vibroakustilise teraapia mõju

VA teraapia rahustab sümpaatilist närvisüsteemi ja parandab vereringet. Seejuures tõuseb vere hapnikuvarustus, hapnik kandub paremini kehas laiali ja jõuab suuremates kogustes vajalike organiteni. Lisaks suudab keha tõhusamalt jääkained rakkudest ja nende vahelistest piirkondadest ära transporteerida.

Näidustused ja vastunäidustused

VA teraapiat soovitatakse: valu vähendamiseks, lihaspingete ja spasmide vähendamiseks, hingamisraskuste vähendamiseks, kõrgenenud vererõhu alandamiseks, Parkinsonismi ja Alzheimeri tõve leevendamiseks, kehatunnetuse parendamiseks, stressi ja kurnatuse leevendamiseks, psühholoogiliste häirete raviks (nt ärevushäired, unetus, ennastvigastav käitumine, autism ja depressioon).

Vibroakustilise teraapia vastunäidustused on ülikõrge vererõhk, maohaavad, äge põletik, südamestimulaator ja südame rütmihäired, sisemised-, välimised- ja haiguslikud verejooksud (mis verevarustuse paranemise tõttu võivad ägeneda), psühhootilised seisundid (heli taktilse tajumisega võivad kaasneda subjektiivsed aistingud), tromboosi oht, neeru- ja põiekivid ja -liiv, sapikivid ning rasedus.

Vibroakustika seadmed ja tarkvara

Teraapia läbiviimiseks on vaja  :

• vibratsiooni üksus ehk spetsiaalne voodi või tool, kuhu sisse on ehitatud häält tekitavad allikad või impulsi edasi andjad, millele saab saata vajaliku info kontrollkeskusest;
• muusika üksus ehk kõrvaklapid või stereo kõlarid;
• madrats, mis laseb hääle impulssidel takistuseta inimeseni jõuda;
• stereo võimendi, millel on minimaalselt neli kanalit. Iga kanali väljundi võimsus peab olema vähemalt 60 vatti. Samuti peab võimendi suutma töötada madalate sagedustega (tavaliselt 30 Hz – 120 Hz);
• heli, mis on spetsiaalselt teraapia jaoks koostatud.

Vibroakustika seadmeid on kahes seerias. TRILAX ja MULTIVIB. TRILAX seadmed on mõeldud kasutuseks spetsialistidele, kellel on vastav oskus nendega ümber käia. MULTIVIB seadmed on isiklikuks ja mitteprofessionaalseks kasutuseks, kuna need on vähem võimsad.