Venemaa Vabariik
| |||||
 Venemaa Vabariik, 1917 | |||||
| Riigikeel | Vene | ||||
| Riigikirik | Vene Õigeusu Kirik | ||||
| Pealinn | Petrograd (1917) | ||||
| Riigipea | Ajutise Valitsuse esimees: Georgi Lvov, 23.3. – 21.7 1917 Aleksandr Kerenski, 21.7 – 7.11 1917 | ||||
| Seadusandlik võim | |||||
| Iseseisvus | (1. vkj) 14. septembrist (25. oktoobrist vkj) 7. novembrini 1917 | ||||
| Pindala | |||||
| Rahvaarv | |||||
| Rahaühik | "Kerenski rubla" | ||||
| Riigihümn | |||||
Venemaa Vabariik oli Venemaa Keisririigi territooriumil pärast Veebruarirevolutsiooni Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 14. septembril (vkj 1. septembril) 1917 välja kuulutatud lühiajaline riik, mis kestis kuni bolševike toime pandud riigipöördeni, valitsuse kukutamiseni ja Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamiseni 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917.
Riigihaldus muuda
Pikemalt artiklis Ajutine Valitsus (Venemaa)
Venemaa Ajutine Valitsus moodustati pärast Venemaa keisri Nikolai II ja Mihhail II loobumist Venemaa keisritroonist – IV Riigiduuma Sotsialistide-Revolutsionääride Partei, Vene SDTP ja konstitutsiooniliste demokraatide (kadettide) esindajatest. Venemaa Keisririigi asemel loodi alles 1917. aasta sügisel Venemaa demokraatlik vabariik.
Venemaa Ajutine Valitsuse juhid olid Georgi Lvov 23. märtsist 21. juulini 1917 ja Aleksandr Kerenski 21. juulist 7. novembrini 1917.
Venemaa Ajutine Valitsus pidi oma võimu üle andma Ülevenemaalise Asutava Kogu moodustatavale valitsusele. Senine Venemaa valitseja, keisritroonist ja tiitlist loobunud Nikolai Aleksandrovitš Romanov vahistati koos perekonnaga ning tema ja senise Venemaa keisririigi juhtkonna ning juhtivate ametnike tegevuse uurimiseks ja nende üle kohtupidamiseks süüdistusmaterjalide kogumiseks moodustati uurimiskomisjon.
- Pikemalt artiklis Ülevenemaaline Asutav Kogu
- Pikemalt artiklis Kaksikvõim Venemaal, Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee
Venemaa Ajutine Valitsus kukutati 29. oktoobril 1917 VSDT(b)P ja Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee juhtimisel Petrogradis Oktoobrirevolutsiooniga.
- Pikemalt artiklis Eelparlament
Territoorium muuda
Venemaa Vabariigi territooriumi moodustas endine Venemaa keisririigi territoorium, väljaarvatud Esimese maailmasõja käigus Keskriikide poolt sõjategevuse käigus vallutatud läänepiirkonnad (vt Ober Ost).
Riigikaitse muuda
- Pikemalt artiklis Esimene maailmasõda
Venemaa oli alates 1914. aastast osalenud Esimeses maailmasõjas, millega kaasnenud sõjaraskused olid ka üks Venemaa veebruarirevolutsiooni põhjusi, kuid 1917. aastal võimu võtnud senise Venemaa keisririigi Riigiduuma juhtivad poliitikud ning Venemaa sõjaväe juhtkond toetasid sõja jätkamist Saksa keisririigi ja Austria-Ungari ning nende liitlaste vastu.
Veebruarirevolutsioon ning ka pealinnas Petrogradis, Petrogradi Nõukogu poolt vastu võetud käskkiri nr 1 aga likvideeris senises Venemaa keisririigi sõjaväes sõjaväelise korra ning asendas selle valitavate väeosade komiteedega, ilma kelle loata oli võimatu teostada väeosade juhtimist. Revolutsiooni- ja lüüasaamismeeleoludest puutumata sõjaväelastest moodustati sõja jätkamist pooldavate ohvitseride, Georgi risti kavaleride, löögi- ja surmapataljone.
1917. aasta suvel Venemaa Ajutise Valitsuse sõjaministri Aleksandr Kerenski algatatud juunipealetung Galiitsias lõppes aga pärast esialgset edu lüüasaamisega. Saksa keisririigi ja Austria-Ungari väed surusid 19. juulil alanud vastupealetungiga Vene väed kohati 130 km tagasi ning 3. septembril vallutasid sakslased Riia.
Pärast ebaõnnestunud juunipealetungi algas sõjaväe täielik demoraliseerumine ja lagunemine. Sotsialistlike parteide poliitiline propaganda rindel ja tagalas, Petrogradis valitsenud kaksikvõim ja Kornilovi mäss laostasid lõplikult ajutise valitsuse positsioonid.
Sisejulgeolek muuda
- Pikemalt artiklis Ajutise Valitsuse korrakaitse
Venemaa kodusõda muuda
- Pikemalt artiklis Venemaa kodusõda
Riigipöördega 7. novembril ukj 1917 said enamlased Venemaa pealinna Petrogradi enda kontrolli alla, ent põhjas, lõunas, idas ja läänes kehtis Venemaa Ajutisele Valitsusele ja Asutavale Kogule lojaalsed valitsusorganid ja sõjavägi, kus moodustusid erineva suunitlusega (monarhistid, Ajutise Valitsuse pooldajad jt.) nõukogude võimu vastased valgekaartlaste relvastatud jõud. Kodusõja alguseks loetakse 15. novembrit 1917, kui kindral Mihhail Aleksejev hakkas Lõuna-Venemaal koguma relvastatud jõude võimu haaranud bolševikega võitlemiseks.
Vaata ka muuda
- Georgi Lvovi esimene valitsus
- Georgi Lvovi teine valitsus
- Aleksandr Kerenski esimene valitsus
- Aleksandr Kerenski teine valitsus
| Eelnev Venemaa Keisririik |
Venemaa Vabariik |
Järgnev Venemaa Nõukogude Vabariik |