Ava peamenüü
Venekeelsete inimeste osakaal Eesti rahvastikus piirkonniti (2000. a andmete põhjal)

Vene keel on Eestis ametliku staatuseta, kuid laialdaselt kasutusel olev keel.

2011. aasta rahvaloenduse esialgsete andmete järgi on vene keel 29,6% Eesti Vabariigi elanike emakeel.[1] Enamik vene keele emakeelena kõnelejaid elab Ida-Virumaal ja Tallinnas (2017. aasta andmetel rääkis vene keelt emakeelena 45,4% tallinlasi[2]). Peipsiäärsetel aladel elavad ka vene vanausuliste kogukonnad (Mustvee, Kallaste, Piirissaar). Vene keele oskus on hea või väga hea ka eestlaste vanemate põlvkondade seas, noorte eestlaste vene keele oskus on aga kahanemas.[3] Eurobaromeetri 2006. aasta andmetel oskas 66% mitte-vene emakeelega Eesti elanikest vene keelt vähemalt suhtlustasandil.[4] Eurobaromeetri 2012. aasta uuringu kohaselt valdas vene keelt vähemalt suhtlustasandil 56% mitte-vene emakeelega Eesti elanikest.[5]

Vaatamata ametliku staatuse puudumisele kasutatakse vene keelt väga laialdaselt kaubandus- ja teenindussfääris, reklaamis[6], meedias, alg-, põhi- ja osaliselt ka gümnaasiumihariduse andmisel. Ka paljude riigiasutuste kodulehtedel on olemas venekeelsed versioonid. Samas puuduvad näiteks seaduste ametlikud venekeelsed tõlked.

1920. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi esimene põhiseadus andis vene rahvusest Eesti kodanikele õiguse "pöörata riiklikkudesse keskasutustesse kirjalikult oma keeli".[7]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. LOENDATUD PÜSIELANIKUD EMAKEELE JA SOO JÄRGI, 31. DETSEMBER 2011
  2. Tallinn arvudes 2017
  3. Молодые эстонцы плохо владеют русским
  4. Europeans and their Languages
  5. Europeans and their languages European Commission. Eurobarometer
  6. Tingimusel, et eestikeelne tekst esitatakse esikohal ja see ei ole suuruselt väiksem kui võõrkeelne tõlge (keeleseaduse § 16 lg 2 ja § 18)
  7. Eesti Vabariigi 1920. aasta Põhiseadus