Venekeelne elanikkond Eestis
Venekeelne elanikkond Eestis on inimesed, kelle emakeel on vene keel ja kes elavad Eesti Vabariigi territooriumil.
2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 383 118 inimest (29,6% elanikkonnast), kelle emakeel oli vene keel.[1] Vene emakeelega suurimad rahvusgrupid enesemääratluse alusel on venelased, eestlased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased, juudid ja poolakad.
Identiteet muuda
Eesti Inimarengu Aruande kohaselt on Eesti venekeelsete noorte seas probleemiks välja kujunemata selge identiteet. [2]
Integratsiooni monitooringu aruanne on uurinud venekeelse elanikkonna riigiidentiteeti ning järeldanud, et ühiskonna integratsiooni põhiprobleem on seotud eelkõige hoiakute ja meelsusega. Hoiakute peamiseks näitajaks peetakse riigiidentiteeti, ehk teisisõnu "inimeste kollektiivset meie-tunnet", mille sisuks on Eesti riiki kuuluvuse tähtsustamine ning selle väärtuste ja sümbolite jagamine. Monitooring on järeldanud, et Eestis sõltub integratsiooni edukus sellest, kuidas erinevate identiteetide koos eksisteerimisel õnnestub kujundada ennast Eestiga sidunud inimestele "ühine avalik sfäär", millega on võimalik kõigil end samastada ja turvaliselt tunda.[3]
Eesti Inimarengu Aruanne on täheldanud oma 2016-2017 uuringus järgmist:
„Oluline samm edasi oleks ühine arusaam, et kuigi ametlikult räägime kogu ühiskonda hõlmavast lõimumisprotsessist, oleme salamisi siiski lootnud ja eeldanud, et küll eestivenelased aegapidi iseeneslikult eestlaste hulka sulanduvad. Paraku ei ole seda 25 aasta jooksul juhtunud, isegi mitte sisserännanute lapselaste seas. Pigem on tulemuseks separatsioon, kus venekeelne elanikkond on surutud või tõmbunud omaette füüsilisse ja sotsiaalsesse ruumi või marginaliseerumine, kus Eestis sündinud ja kasvanud venekeelsed noored ei tea, kes nad tegelikult on, ega oska ennast samastada ühegi rahvuse või kultuuriga“
– Eesti Inimarengu Aruanne, 2016/2017
Identiteedi alamliigid muuda
Venekeelne elanikkond määratleb end Eestis erinevate terminitega, olenevalt inimese kuuluvustundest. Levinud näited enesemääratlusest on: venelane, eestivenelane, venekeelne eestlane. [4][5]
Vene emakeel rahvusliku kuuluvuse lõikes muuda
Statistikaameti andmetel jagunes vene emakeelega elanikkond Eestis rahvusliku enesemääratluse alusel 31. märtsil 2000 järgnevalt.[6]
| Emakeel | Rahvuslik enesemääratlus | Inimeste arv |
|---|---|---|
| vene | venelane | 344 796 |
| vene | eestlane | 17 985 |
| vene | ukrainlane | 17 044 |
| vene | valgevenelane | 12 014 |
| vene | soomlane | 3534 |
| vene | juut | 1728 |
| vene | poolakas | 1338 |
| vene | tatarlane | 1295 |
| vene | sakslane | 1219 |
| vene | lätlane | 859 |
| vene | leedulane | 849 |
| vene | armeenlane | 682 |
| vene | mordvalane | 333 |
| vene | moldaavlane | 316 |
| vene | karjalane | 292 |
| vene | aserbaidžaanlane | 264 |
| vene | tšuvašš | 255 |
| vene | grusiin | 216 |
| vene | ingerisoomlane | 152 |
| vene | udmurt | 136 |
| vene | korealane | 131 |
| vene | bulgaarlane | 129 |
| vene | mari | 128 |
| vene | kreeklane | 114 |
| vene | kasahh | 97 |
| vene | baškiir | 93 |
| vene | komi | 80 |
| vene | usbekk | 72 |
| vene | osseet | 70 |
| vene | mustlane | 59 |
| vene | lesg | 49 |
| vene | ungarlane | 48 |
| vene | rumeenlane | 40 |
| vene | isur | 39 |
| vene | vepslane | 24 |
| vene | türkmeen | 24 |
| vene | tadžikk | 19 |
| vene | rootslane | 16 |
| vene | avaar | 16 |
| vene | türklane | 15 |
| vene | muud rahvused | 253 |
| vene | rahvus teadmata | 490 |
Viited muuda
- ↑ [pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0431&ti=RAHVASTIK+EMAKEELE+JA+SOO+J%C4RGI%2C+31%2E+DETSEMBER+2011&path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/07Rahvastiku_demograafilised_ja_etno_kultuurilised_naitajad/08Rahvus_Emakeel_ja_keelteoskus_Murded/&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasis]
- ↑ [1]
- ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 3. mai 2019. Vaadatud 24. mail 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ [2]
- ↑ [3]
- ↑ [4]