Vello Reedik (sündinud 13. juunil 1937 Tallinnas) on eesti tehnikateadlane.[1]

Vello Reedik 2014

Haridus muuda

Ta on õppinud Kastna 6-klassilises Koolis 1944–1949, lõpetanud Pärnu 2. Mittetäieliku Keskkooli kiitusega 1951, Pärnu 2. Keskkooli 1955 (hõbemedaliga), Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) mehaanikateaduskonna masinaehitustehnoloogia, metallilõikepinkide ja -instrumentide erialal 1961 (cum laude); olnud aspirant TPI ja Moskva Lennukiehituse Tehnoloogia Instituudi (NIAT) juures 1968–1971. Tehnikateaduste kandidaat (hüdrauliliste masinate alal, Moskva Energeetikainstituut), väitekiri "Иccлeдoвaниe тoчного следящего контура пневмо(стуйно)-гидравлической позиционной системы числового программного управления") 1972.

Töökäik muuda

Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu Masinaehituse Valitsuse Hans Pöögelmanni nimelise Tallinna Raadiotehnika Tehase insener-konstruktor 1960–1961.

Tallinna Polütehnilises Instituudis / Tallinna Tehnikaülikoolis 1961–2002: masinaehitustehnoloogia kateedri assistent 1961–1965, vanemõpetaja 1965–1968, aspirant ja tunnitasuline õppejõud 1968–1972, laborijuhataja 1971–1972, assistent 1972–1973, vanemõpetaja 1973–1975, dotsent 1975–1985; tööpinkide ja instrumentide kateedri dotsent 1985–1991; masinate projekteerimise kateedri dotsent 1991–1992; masinaehituse instituudi masinate automatiseerimise õppetooli juhataja ja aseprofessor 1992–1997; tootearenduse õppetooli juhataja ja professor 1997–2002; masinaehituse instituudi direktori kt 2000 ja emeriitprofessor 2002. aastast. Õppetöö kõrvalt töötanud konstrueerimisprojektide juhi ja lepinguliste tööde konsultandina Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeeriumi Projekteerimise, Tehnoloogia ja Kujunduse Instituudi Innovatsioonibüroos Tehnopol 1981–1992.[1]

Teadus- ja õppetöö mujal muuda

Tšehhoslovakkia Kõrgema Tehnikakooli (Praha) mehaanikateaduskonna metallilõikepinkide kateeder 1964–1965; City University (London) mehaanikateaduskond 1974–1975; Leningradi Laevaehituse Instituudi laevaautomaatika kateeder 1979–1980; Tallinna Elektrotehnika Instituudi automaatika osakond 1989–1990; tootearenduse intensiivkursused Halmstadi Ülikooli (Rootsi), Taani Tehnikaülikooli, Braunschweigi Tehnikaülikooli (Saksamaa) ja Stockholmi Kuningliku Tehnikaülikooli (KTH) juures 1994-1997.

Külalislektor Helsingi Tehnikaülikoolis ja Tampere Tehnikaülikoolis 1990, Eesti Põllumajandusülikoolis ja Tartu Ülikoolis 1997.

Teadustöö põhisuunad muuda

Aerodünaamika, mehhatroonika ja tootearenduse metoodika. Tema tähtsaimad teadusalased tulemused on uudse aerodünaamilise efekti avastamine laminaarse joa ja sellesse süveneva katiku vahel (1969)[viide?] ning aerodünaamilise resonantsi avastamine koonilise joaga asendianduri retsirkulatsioonitsoonis (1982)[viide?], mis olid aluseks pneumaatiliste täppisandurite loomisel[viide?]. Rahvusvahelise tunnustuse on leidnud ka tööd diskreetse pneumohüdraulilise järgivajami dünaamika, õhkjoaga massaaži ja mehhatroonikasüsteemide projekteerimise alal. Viimase aja (alates 1998. a) tähtsaim teadustöö tulemus on eri tehnoloogiate baasil põhinevate interdistsiplinaarsete süsteemide sünergiapõhise projekteerimise metodoloogia kavandamine, mis annab võimaluse luua parema toimimiskvaliteediga konkurentsivõimelisi tooteid. Avaldanud üle 100 publikatsiooni teaduse ja tehnikahariduse alal, omab 3 autoritunnistust. Tema juhendamisel on kaitstud 5 doktoritööd.

Teaduskorralduslik tegevus muuda

Kõrgharidusstandardite koostamise komisjoni liige 1996; programmi TEMPUS (Trans-European Mobility Programme for University Studies) Eesti keskuse nõukogu liige 1992–2001; Eesti Inseneride Liidu (EIL), Eesti Mehaanikainseneride Liidu ja Eesti Masinaehitusinseneride Seltsi (EMES) asutajaliige; NSV Liidu-Tšehhoslovakkia Ühingu presiidiumi liige 1980–1982. TPI/TTÜ metoodikanõukogu liige 1978–1991; õppeaineregistri ekspertkomisjoni esimees 1997–2000; mehaanikateaduskonna nõukogu liige 1984–2002; konstruktorihariduse õppekavade kuraator 1990–2002. Koostöös Halmstadti Ülikooli, Taani Tehnikaülikooli, Braunschweigi Tehnikaülikooli ja Stockholmi Kuningliku Tehnikaülikooliga üles ehitanud rahvusvahelisel tasemel tootearendus-alase hariduse TTÜ mehaanikateaduskonnas. Osalenud õppelaboratooriumide ülesehitamisel. Eesti-poolne koordinaator Euroopa Liidu PHARE TEMPUS-e projektis “Integrated Product Development – Teaching System Leading to Small Business Entrepreneurship” 1994–1997; Põhjamaade Ministrite Nõukogu projekti “Network for Education in Integrated Product Development at Tallinn Technical University, Estonia” koordinaator 1997–1998; Eesti Rahvusliku Kvaliteediprogrammi töögrupi ekspert 1999–2000; Eesti Ülikoolide Rektorite Nõukogu kvaliteedikomisjoni liige 2006–2007. Teaduskonverentsi DAAAM organiseerimiskomitee liige (1995, 1996, 1997, 1998, 1999), rahvusvahelise seminari “Tootearendus ja ülikooli-tööstuse suhted” (Tallinn, 1998) organiseerimiskomitee esimees. Avaldanud ajakirjanduses kõrghariduse arengut puudutavaid artikleid.

Tunnustus muuda

  • NSV Liidu Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi rinnamärk “Suurepäraste töötulemuste eest” 1982
  • Eesti NSV Rahvamajanduse Saavutuste Näituse tänukiri (näituse “Robotid ja robotitehnoloogia rahvamajanduses” ja seminari organiseerimise eest) 1986
  • Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse ministeeriumi aukiri 1987
  • Tallinna Polütehnilise Instituudi/Tallinna Tehnikaülikooli aukirjad 1965, 1987, 1997, 2007
  • medal Mente et Manu 1997
  • Eesti volitatud insener 1998
  • Euroinsener 2001

Isiklikku muuda

Vello Reedik sündis sõjaväelase peres ja elas lapsepõlves Tondi kasarmus.[1]

Abikaasa Tiiu Reedik (s. Kangur) (1937), lapsed Priit (1962), Tõnu (1963–1992), Reet (1971).

Huvitub turismist ja lennundusest. Nooruses harrastanud kergejõustikku, laskmist, mudellendu, aerutamist ja sõudmist, keskeas sulgpalli, võrkpalli ja tennist ning vanemas eas tennist.

Teoseid muuda

  • Optimal Parameters of Fluidic Noncontact Sensors for Drivers of Exact Positioning (kaasautor). // BHRA, Cranfield, England, 1972, pp. J3-29 - J3-39
  • An Experimental and Theoretical Investigation of the Interaction between Jet and Penetrating Inclined Scale in Positioning Elements (kaasautor). // BHRA, Cranfield, England, 1975, pp. D1-1 - D1-16
  • Ways of Achieving Desirable Output Parameters of the Fluid Proximity Sensors. // Fluid Control and Measurement, 2. PERGAMON PRESS, Tokyo, 1985, 577-585
  • A Device for Preventing Occupational Deseases of Lower Legs (kaasautor). // Inter. J. Occupational Safety and Ergonomics, Vol. 2,1, 1998, pp. 69 - 74
  • Assurance of Synergy and Competitive Reliability at Mechatronics Systems Design (kaasautor). // Proc. 2nd IFAC Conf. on Mechatronic Systems, California, Oxford, USA. 2002 Elsevier Science pp. 871-876
  • On Using the DSM Technology Approach to Synergy-Based Design of Interdisciplinary Systems (kaasautor). // Proc. 15th Conf. on Eng. Design ICED 05, CD-Rom, Melbourne, Australia, 2005, pp. 1-13
  • Synergy-Based Approach to Quality Assurance (kaasautor). // Estonian Journal of Engineering, 15 (2), 2009, pp. 87-98
  • Uuenduslik tootmine (kaasautor), TTÜ, Tallinn, 2011, pp. 107-131
  • On Chaos Control in Hierarchical Multy-Agent Systems (kaasautor). // Poceedings of the Estonian Academy of Sciences, 64 (1), 2015, pp. 17-21

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide.

Kirjandus muuda

  • EE 14, 419
  • Tallinna Polütehniline Instituut 1936-1986, 34, 248, 260–261
  • Mehaanikainseneride koolitus 1918–1998. TTÜ, 1998, 186
  • Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn, 2008, 353–354.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
  • Masinaehitustehnoloogia kateeder ja Masinaehituse instituut 1918 - 2015, TTÜ, Tallinn, 2015, 240 - 254, 295
  • Mehaanikainseneride koolitus 1998 - 2016, TTÜ, Tallinn, 2016, 73-91
  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.