Vecāķi on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 2,303 km². Asub Liivi lahe kaldal Daugava paremal kaldal jõe vanast suudmest idas. Asum piirneb lõunas Trīsciemsi ja Vecdaugava asumiga ning läänes Mangaļsalaga. 1462 elanikku (2010).

Vecāķi
Vecāķi asendikaart

Vecāķi asus vanasti Daugava paremal kaldal, kuid aastal 1567 murdis Daugava läbi rannaluidete uue tee merre. Kuni aastani 1681 kasutati Riiga sõitmiseks jõe vana sängi, kuid tasahilju see ummistus ja tänapäeval ei ulatu jõe vana säng enam mereni. Asukohast vana jõesängi kaldal on asum ka nime saanud (vec tähendab läti keeles vana).

Vecāķi asumi aladel lahe ääres asuvad rannaluited, neist kõrgeim kannab nime Vaļņa kāpa; selle absoluutkõrgus on 18 meetrit üle merepinna ja suhteline kõrgus 14 meetrit. Teine tähtsam luide on kümnemeetrise suhtelise kõrgusega Vaļņveida kāpa. Luidete taga on maapind madalam, ulatudes 4–6 meetrit üle merepinna. Aastal 1999 liideti asumi mereäärsed osad Piejura maastikukaitsealaga.

Vecāķi on vana kaluriküla, mis ühendati Riiaga aastal 1949. Keskajal asus asumi aladel jõe suudmes Dünamünde kloostri majakas. Enne Põhjasõda asus asumi aladel ka vana jõesuudme kindlustamiseks rajatud Vecāķi reduut.

Vecāķi jaamahoone

Alguse sai asula XVII sajandil. XIX sajandi lõpus sai asulast suvituspiirkond, esimesed krundid müüdi seal suvitajatele aastal 1898. Aastal 1934 ehitati küla serva kitsarööpmelise raudtee Tallinna–Pärnu–Mõisaküla–Riia liin. Jaamahoone on kultuurimälestisena kaitse all.

Välislingid

muuda