Ava peamenüü
Vecdaugava asendikaart

Vecdaugava (allikates ka Vana-Väina[viide?]) on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 3,066 km². Asub Daugava jõe vana voolusängi kaldal, sellest ka asumi nimi. Asum piirneb idas Trīsciemsi asumiga, lõunas Vecmīlgrāvisega, põhjas aga Vecāķiga. 1366 elanikku (2010).

Vecdaugava asub üldiselt madalal ja tasasel alal, mida piirab läänest Daugava jõe vana voolusäng. Asumi alal on mitmeid vanu soote, neist üks piirab ka Skanstnieki nime kandvat piirkonda, mis asus kunagi Daugava vasakul kaldal. Aastast 1984 paikneb asumis 236 hektari suurune linnustiku kaitseks loodud Vecdaugava looduspark.

AjaluguRedigeeri

Vecdaugava ajalooliseks südameks on kunagi Daugava vasakul kaldal asunud Skanstnieki piirkond, kus asusid nii Dünamünde klooster kui ka hiljem Dünamünde ordulinnus.

Daugava suudme piirkonnas piirkonnas elasid 13. sajandil liivlased.

Piiskop Alberti ajal rajati sinna Dünamünde klooster (lätipäraselt Daugavgrīva klooster), mille esimeseks abtiks oli hilisem Lihula piiskop Theoderich.

20. augustil 1228 rüüstati Daugavgrīva klooster kohalike elanike poolt.

Daugavgrīva abtid:

 
Rootsi armee pommitamas Dünamünde linnust.

1305. aastal ostis Dünamünde Liivi ordu, kes rajas sinna linnuse ja komtuurkonna.

15. sajandi lõpul liideti viimane Liivi ordu maamarssali valdustega. Linnus sai rängalt kannatada ordu ja Riia linna vahelises sõjas 1480. aastatel, mil see sisuliselt hävitati. 1491. aastal, kui Wolter von Plettenberg oli riialasi võitnud, kohustas ta neid seda uuesti üles ehitama.

Vecdaugava asus vanasti Daugava paremal kaldal, kuid aastal 1567 murdis Daugava endale läbi rannaluidete uue tee merre. Kuni aastani 1681 kasutati Riiga sõitmiseks jõe vana sängi, kuid tasahilju see ummistus ja tänapäeval ei ulatu jõe vana säng enam mereni. Asukohast vana jõesängi kaldal on asum ka oma nime saanud (vec tähendab läti keeles 'vana'). Ka õgvendas Daugava XVI sajandil oma sängi, jättes Dünamünde ordulinnuse, mis seni oli asunud jõe vasakul kaldal, algul saarele, seejärel aga jõe paremale kaldale.

Liivi sõja ajal otsene sõjategevus Daugavgrīva linnuseni ei ulatunud ning see kuulus alates 1562. aastast Rzeczpospolita, 16001605 ja alates 1621. aastast aga Rootsi kuningriigi võimu alla. 1710. aastal langes piirkond ja kindlus Põhjasõjas koos Riiaga Venemaa keisririigi valdusse.

 
Vecdaugava rongipeatus

Riiaga liideti Vecdaugava aastal 1960. Toona algas asumi aladel ka suurem ehitustegevus, sinna kerkisid suvilad, aga ka kahekorruselised individuaalelamud. Aastal 1964 avati Vecdaugava raudteepeatus.

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri