Vana-Virtsu mõisa kalmistu
Vana-Virtsu mõisa kalmistu on kalmistu endises Hanila kihelkonnas Läänemaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Virtsu alevikus Lääneranna vallas Pärnu maakonnas. Kalmistu jääb Puhtu poolsaarele, Vana-Virtsu mõisa südamest linnulennult umbes 2,8 km kaugusele lõunakagusse.[1]
Kalmistu rajasid mõisa tollased omanikud Helwigid arvatavasti 1780. aastatel, kui Puhtulaiust kujundati Inglise stiilis park. Võimalik ka, et kalmistu rajati parki alles 1810. aastal, kui suri mõisa tollane omanik ja pargi rajaja Karl Thure von Helwig.
Kalmistule maetute üldarv pole teada, praegu on see jäetud maha ning seda rüüstati põhjalikult juba 1917. aastal.
Kalmistule maetuidRedigeeri
- 1810 – Karl Thure von Helwig (29. jaanuar (vkj) 1741 – 10. september (vkj) 1810)
- 1826 – tema noorim tütar Dorothea Augusta von Helwig (20. juuli (vkj) 1781 – 6. detsember (vkj) 1826)
- 1845 – tema keskmine tütar Anna Christina von Rosen (sündinud von Helwig; 13. detsember (vkj) 1780 – 3. mai (vkj) 1845)
- 1914 – Anna Christina tütretütar Elisabeth von Uexküll (1. juuni (vkj) 1831 – 30. detsember (vkj) 1914)[2]
ViitedRedigeeri
- ↑ Puhtulaid nr A31 plaan. 1935. ERA T-3.15.1690
- ↑ Ants Hein. "Vaev üürike, kuid rõõm on igavene!". Puhtu maastikest ja monumentidest. - Acta Architecturae Naturalis (Maastikuarhitektuurseid uurimusi) 3. TTÜ Tartu Kolledž. Tartu 2013. Lk 34
KäsikirjadRedigeeri
- Taavi Pae. Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. Magistritöö. Tartu 2002
KirjandusRedigeeri
- Ants Hein. Virtsu ja Puhtu. Pilk minevikku. – Puhtu ajalugu ja loodus. Estonia Maritima 8. Tallinn 2010. Lk 21 ja 27
- Puhtu ajalugu ja loodus. Estonia Maritima 8. Tallinn 2010. Lk 226, 231 ja 277
- Ants Hein. "Vaev üürike, kuid rõõm on igavene!". Puhtu maastikest ja monumentidest. – Acta Architecturae Naturalis (Maastikuarhitektuurseid uurimusi) 3. TTÜ Tartu Kolledž. Tartu 2013. Lk 17, 28-29 ja 34
VälislingidRedigeeri