Vana-Kariste mõis
Vana-Kariste mõis (saksa keeles Alt-Karrishof; kuni 1795. aastani lihtsalt Kariste mõis) oli riigimõis Halliste kihelkonnas Pärnumaal.[1]
Mõisa kõrvalmõis oli Pekre mõis.
Ajalugu
muudaEsimesed teated Kariste mõisast on 1600ndate esimesest poolest (Karriess 1601[2] ja 1641[3]). Esimene teadaolev mõisnik oli Lorentz Kruse. Alates 1680ndatest aastates oli mõisa rentnik Johann Heinrich von Rosenkampff. Kui Rosenkampff proovis Kuivsaapa talu omanik Peetrilt kõrgemat andamit nõuda, kirjutas viimane Riia kuberner Erik Soopile. Kuberneri otsuse järgi ei tohtinud talult peale 30 taalri maksmist ratsakohustust nõuda. Põhjasõja ajal peitis talus ennast Rootsi kuningas Karl XII.[4]
1702. aasta juulis põletasid rüüstavad Vene väed Kariste mõisa maha.[5] Peale Põhjasõda elas mõisas rentnik Johann Heinrich von Rosenkampffi lesk Anna Dorothea von Rosenkampff (sünninimega von Lode). 1720ndatel oli Kariste mõisas koduõpetajaks Martin Goldfisch.[6]
1734. aastal kingiti mõis krahv Burchard Christoph von Münnichile. Mõis konfiskeeriti talt 1740ndate algul. 1795. aastal jagati mõisaalad kaheks (teisest osast moodustati Uue-Kariste mõis).[7] Edaspidi oli Vana-Kariste kroonumõis. 1863. aastast oli mõisa rentnik Carl Julius Werncke, kes oli ka Halliste kiriku vöörmünder. 1880. aasta 19. veebruaril peeti Vana-Kariste mõisas seoses Halliste õpetaja Schneideri ametiaja 25. aastapäevaga pidu.[8] 1902. aasta mais, pärast Werncke surma, rentis mõisa 36 800 rubla eest Polli mõisnik Friedrich Wilhelm von Stryk.[9]
Viited
muuda- ↑ http://www.mois.ee/pikknimv.shtml (vaadatud 05.03.2016)
- ↑ "Vana-Kariste". Vaadatud 02.07.2024.
- ↑ Vana-Kariste mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 01.03.2016)
- ↑ Lk 50, 53-54 (Jung, 1893)
- ↑ Lk 15 (Jung, 1893)
- ↑ Lk 18 (Jung, 1893)
- ↑ Lk 300 (Stryk, 1877)
- ↑ Lk 64 (Jung, 1893)
- ↑ "Sakala (1878-1940), nr. 20, 14 mai 1902". Vaadatud 02.07.2024.
Kasutatud kirjandus
muudaVälislingid
muuda- Vana-Kariste mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris