Vahase
See artikkel räägib saarest. Endise Saaremaa küla kohta vaata artiklit Vahase küla. Vahase saar on 72 hektari suurune ja ligi tuhande aasta vanune pikliku kujuga saar Saare maakonnas Saaremaa vallas Abruka küla alal Abrukast 200 meetrit läänes. Vahasele saab Abrukalt läbi mere jalgsi.
| Vahase | |
|---|---|
.jpg) Vahase Maa-ameti kaldaerofotol | |
| Ümbritseb | Liivi laht |
| Koordinaadid | 58° 8′ 35″ N, 22° 28′ 19″ E |
| Pindala | 72 ha[1] |
| Pikkus | 2,7 km |
| Laius | 420 m |
| Rannajoone pikkus | 6,9 km |
| Kõrgeim koht |
4,3 m üle merepinna |
| Elanikke |
(asustamata) |
Nimi
muudaSaart on esmamainitud 1645 kui Wahaso, 1798 on saart nimetatud Wahha Soo. [2]
Loodus
muuda
Vahase saarel asub kaks hiidrahnu (Vahase saare hiidrahn I ja Vahase saare hiidrahn II), mis muistendi järgi on mälestus Suurest Tõllust või taevast visatud kivist. Samuti ei välista vanarahvas pikselöögi võimalust.
Vahase mets on väike, kuid liigirikas: leidub kadakat, tamme ja mändi. Saart katab valdavalt lookadastik, kuid leidub ka aruniitu.
Ajalugu
muudaSaarel asub Vahase talu, mille rajas Abrukalt saarele asunud Peeter Tool. Hoone on ehitatud Teise maailmasõja eel. Kirjanik Albert Uustulnd rajas saarele Kadaka talu. Enne Teist maailmasõda asus saarel ka Sääre talu.
Vahase saarest kirjutas Albert Uustulnd oma romaanis "Tuulte tallermaa". Peeter Tooli poega Karlat on meenutanud näitleja Maria Klenskaja Vikerraadio sarjas "Üks lugu".[3] Samuti on Vahase elanikud meenutanud raadios oma elu. [4]
Saarel asub Vahase tulepaak.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Vahase Eesti looduse infosüsteemis, vaadatud 20. augustil 2019.
- ↑ Marja Kallasmaa: "Saaremaa kohanimed I". Eesti Keele Instituut 1996
- ↑ Maria Klenskaja: "Üks lugu." ERR.
- ↑ KESKÖÖPROGRAMM. Kahekesi üksikul saarel. ERR.
Välislingid
muuda- Oliver Rand: "Eestis saab ainsa saarena välja üürida Vahase saart" Meie Maa, 30. juuni 2008
- Abruka talud. Abruka Muuseumi Seltsi leht.