See artikkel räägib luulisest vaagnast; neeruvaagna kohta vaata artiklit Neeruvaagen; lauanõu kohta vaata artiklit Vaagen (lauanõu)

Vaagen (ladina pelvis, rahvapärane nimetus ka vaagnaluu) on paljude selgroogsete loomade skeleti luuline osa – luurõngas.

Vaagen ühendab kahel jalal kulgevatel inimestel keret jalgade (alajäsemete) vabaosaga[1] ning neljal jalal kulgevatel loomadel tagajäsemete vabaosaga.

Vaagnana käsitletakse vahel ka luulist vaagnat koos vaagnaõõnega – vaagnapiirkonna lihaste ja siseelunditega (nagu kusepõis, emakas, pärasool).[2]

Vaagna asend ja kuju erinevad nii liigiti kui ka indiviiditi.

Vaagen jaotatakse:

Imetajatel

muuda
 
Mehe vaagen eestvaates

Inimestel

muuda

Inimestel koosneb luuline vaagen puusaluudest, ristluust ja õndraluust.

Naise vaagen

muuda

Vaagnal esinevad ka soolised iseärasused.

Luuline vaagen koos väikevaagna pehmete kudede ja vaagnapõhjaga moodustavad sünnituskanali.[3]

 
Naise vaagen eestvaates

Roomajatel

muuda

Madudel

muuda

Kõigil tänapäeva maolistel vaagen puudub, kuid näiteks nii emastel kui ka isastel anakondadel, boadel ja püütonitel on tagakehas kloaagi läheduses säilinud vaagna ja tagajäsemete paarilised väiksemõõtmelised jäänused (vaagnakannused).[4]

Viited

muuda
  1. Eesti nõukogude entsüklopeedia. 8. köide: TINK-YVER. Tallinn: Valgus, 1976, lk 244.
  2. "Meditsiinisõnastik" 816:2004.
  3. Marge Mahla RM, MSc,[1], Veebiversioon (vaadatud 07.01.2014)
  4. Hermann Schlegel, Essay on the Physiognomy of Serpents, translated by Thos. Stewart Traill, Edinburgh, Maclachlan Stewart and Company, lk 27, 1843, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 23.10.2013) (inglise keeles)