Vürst-abtkond
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2021) |
Artiklis puuduvad viited. (Detsember 2021) |
Vürst-abt (saksa keeles Fürstabt) on tiitel vaimulikule, kes on kirikuvürst (nagu vürst-piiskop) feodaalüksuse, tavaliselt Saksa-Rooma riigi osariigi ex officio ilmaliku isanda tähenduses. Omanik aga ei pea piiskopi kiriklikku ametit.
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5c/Fulda_um_1750.jpg/220px-Fulda_um_1750.jpg)
Määratud abtkond võib olla kas munkade või nunnade kogukond. Seega, kui tegemist on naistekloostriga, on abt-vürstkond üks väheseid juhtumeid, kus valitsemist saab piirata naissoost valitsejatega, tiitliga vürstinna-abtiss.
Mõnel juhul oli omanik riigivürst (Reichsfürst), koha ja otsese häälega (votum virile) Riigipäeval. Enamik keisrile otsealluvaid abte, kandes küll "vürst-abti" tiitlit, omas vaid riigiprelaadi staatust kollektiivse häälega Riigipäeval. Riigiprelaadid olid Riigipäeval esindatud Švaabi ringkonna ja Reini kolleegiumi saadikutega, mõlemal oli üks kollektiivne hääl. Tegelikud vürst-abtid olid:
- Fulda abt, "keisrinna peakantsler" vastavalt keiser Friedrich II 1220. aasta dekreedile, ülendatud vürst-piiskopkonnaks paavst Benedictus XIV poolt 1752. aastal
- Prümi abt, ülendatud keiser Friedrich II poolt 1222. aastal, personaalunioonis Trieri piiskopkonnaga 1576. aastast
- Kempteni abt, kinnitatud kuningas Karl IV poolt 1348. aastal
- Murbachi abt, ülendatud kuningas Ferdinand I poolt 1548. aastal
- Stavelot-Malmedy abt
- Corvey abt, ülendatud vürst-piiskopiks 1792. aastal