Utena (Helifaili info leedu ) on linn Leedu idaosas, Utena rajooni ja Utena valla halduskeskus.

Utena

[ utän'a ]
leedu Utena
poola Uciana


Pindala: 15,1 km²
Elanikke: 25 869 (1.01.2018)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 55° 30′ N, 25° 36′ E
Utena (Leedu)
Utena

Linnas ühinevad Krašuona ja Vieša jõed, pannes aluse Vyžuona jõele. Utena asub merepinnast 113 meetri kõrgusel, 92 km Vilniusest põhjas.

Linna on tuntuim ettevõte on õlletootja UAB Švyturys-Utenos alus. Uteenas on ka aastal 1967 asutatud trikotaaživabrik ja Rokiškise juustuvabriku filiaal. Linnas asub hipodroom. Utena raudteejaam jääb Ąžuolija külla.

Linnas on kultuurikeskus, mille juures asub kunstigalerii. Utenas on kaks postkontorit. Vaatamisväärsusteks on veetorn, vana kitsarööpmelise raudtee jaamahoone ja hobupostijaama hoone. Linnas asub Utena lohukivi.

NimiRedigeeri

Linna nime näol on tegemist hüdronüümiga. Ümbruskonnas on mitmeid veekogusid, millest nimi võib tuleneda - järvedest Utenas ja Utenykštis, lisaks veel Utenėlė jõgi. Viimase kaldal linn varem ka asus.

AjaluguRedigeeri

 
Narkūnai linnamägi

Arheoloogiliste uuringute kohaselt asus Utena varem praegusest asukohast kolm kilomeetrit edelas. Seal asub Narkūnai linnamägi, mille kõrgus on 14 meetrit, pindala aga 55x35 meetrit. Sellest põhja pool asub eeslinnus pindalaga XV sajandi alguseni. Linnamäe läänejalamil asus hektarilise pindalaga asulakoht.[2] Asulakoha juures asuvad Narkūnai muinaskalmed, mis olid kasutusel XIV-XV sajandil.[3]

Rahvajuttude kohaselt olevat linnuse asutanud legendaarne vürst Utenis. Kirjalikes allikates mainitakse Utenat esmakordselt aastal 1281 Mindaugase ja ristisõdijate vahelises rahulepingus (Utten). Ristisõdijate kroonikates on asula kohta kasutatud veel nimekujusid Uten, Vitten, Vitena.

XIII sajandil asus Narkūnai linnamäel Utena linnus, mis aastal 1281 oli vürst Daumantase valduses. Daumantase vend Narimantas aga võttis oma vägedega linnuse oma valdusesse ja Daumantas oli sunnitud seejärel Pihkvasse pagema. Hermann Wartbergest kirjutab, et ristisõdijad laastasid Utena maid aastail 1373 ja 1375. Aastal 1416 rajati sinna kirik. 1433 – 1444 aasta sõdades linnust ei vallutatud, ent sellele vaatamata see hüljati ja rajati linn selle praegusesse asukohta.

Praegust Utena kirikut mainitakse esimest korda aastal 1500. Selle ümber olev alev allus toona linnuseläänile, kuigi linnuse asemel oli toona tegemist lihtsalt riigimõisaga. Aastal 1499 läks Utena mõis Mihhail Glinski valdusesse. XVI sajandi lõpus ja XVII sajandi alguses ehitati Utena ümber korrapärase ristuva tänavavõrguga asulaks, mille keskel asus nelinurkne turuplats. Aastal 1655 peatusid Utenas vene väed. Põhjasõja ajal rüüstasid alevit Rootsi väed, mis mõjus sealsele majandusele laastavalt.

Aastal 1783 läks sealne mõis eraomandisse. Aastal 1791 sai Utena Magdeburgi õigused. Aastal 1812 laastasid alevit Napoleon I väed. Utena juures toimusid lahingud nii novembriülestõusu kui ka jaanuariülestõusu ajal.

Utena hakkas majanduslikult taas arenema aastal 1836, mil valmis seda läbiv Peterburi ja Varssavi vaheline maantee. Utenasse rajati sellega seoses hobupostijaam. Aastal 1854 rajati tee äärde ka telegraafiliin ja postijaamas hakkas tegutsema ka telegraafijaam. Tsaariajal oli alevi venekeelne nimekuju Утена, Уцяны[4] või Уцяна.[5] Aastal 1879 hävis ligi kolmveerand Utenast tules.

 
Vana Utena raudteejaama hoone

Aastal 1897 läbi viidud rahvaloenduse põhjal elas alevis 2405 juuti, juudid moodustasid ligi 75 % asula elanikkonnast. Aastal 1899 avati Pastavy-Panevėžysi raudtee, mis läbis ka Utenat. Esimese maailmasõja ajal muutsid sakslased Utena kohaliku kreisi halduskeskuseks. Aastal 1918 võttis Utenas võimu bolševike revolutsiooniline komitee, ent 2. juunil 1919 vallutasid Utena Leedu väed. Aastal 1918 avati alevis ka telefonijaam. Aastal 1924 sai Utena linnaõigused.

 
Utena aastal 1930

Aastal 1941 küüditasid nõukogude võimud 955 Utena elanikku. Teise maailmasõja ajal moodustati Utenas juudi geto. Juudi küsimuse lahendaamisega tegeles seal Franz Walter Stahlecker. Sõja järel leiti Utena lähistelt Rašė metsast ligi 9000 inimese hauad.[6] Hukatute seas oli ka poolakaid ja leedulasi, Leedu juudi muuseumi andmetel elas sel perioodil Utena ja Molėtai ümbruskonnas 4603 juudi rahvusest inimest. Suurem osa juutidest hukati 29. augustil, mil surmati 582 juudi meest, 1731 juudi naist ja 1469 juudi last, neist 700 olid pärit Molėtaist. Utena juutide kogukond praktiliselt hävis, aastal 1960 elas linnas vaid 50 juuti. Juutide hinnangul hukati metsas ligi 2000 Utena juuti.[7]

Teise maailmasõja järel tegutsesid linna ümbruskonnas intensiivselt Leedu metsavennad, Utena piirkonnas oli metsavendasid 834. Nõukogude võimud küüditasid sõjajärgsetel aastatel 2600 utenalast.[8].

Umbkaudu aasta 1950 paiku asusid linna ja selle ümbruskonda elama vanausulised, aastaks 1980 oli Utena vanausuliste kihelkonnas ligi 1000 hinge. Aastal 1954 avati linnas meditsiinikoool, järgmisel aastal aga psühhiaatriahaigla.[9]

1. veebruaril 1956 mõõdeti Utenas Leedu kõigi aegade külmarekordiks -42,9 °C.[10] Juunis 1980 mõõdeti seal rekordiline tuulekiirus 40 meetrit sekundis.

Elanike arvRedigeeri

  • 500 (1823)
  • 3 200 (1897)
  • 3 188 (1902)
  • 4 890 (1923)
  • 5 339 (1931)
  • 6 276 (1939)
  • 7 200 (1959)
  • 13 300 (1970)
  • 20 100 (1976)
  • 23 461 (1979)
  • 33 860 (2001)
  • 33 200 (2005)
  • 32 500 (2009)
  • 28 997 (2011)
  • 27 484 (2014)
  • 25 859 (2018)

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Utena elanikest leedulasi 95,91%, venelasi 2,41%, poolakaid 0,50%, ukrainlasi 0,17% ja valgevenelasi 0,14%.[11]

HaridusRedigeeri

Linnas asub kõrgemat haridust pakkuv Utena kolleegium.

Haridust annavad kolm gümnaasiumi ja neli progümnaasiumi. Linnas on kaks algkooli ja kaks lasteaed-algkooli. Haridust annavad veel kunstikool ja vaimse puudega lastele õpet andev erikool.

ReligioonRedigeeri

Utena vanem katoliku kirik valmis aastal 1884, uus katoliku kirik valmis aastal 2005. Metsavendade haudadel püstitati aastal 1992 kabel.

Esimene õigeusu kirik ehitati Utenasse aastal 1869. See põles maha aastal 1941, tänapäeval asub selle kohal Utena kolleegiumi hoone.[12] Aastal 1996 loodi Utenasse õigeusu kihelkond, toona sai ka õigeusklike kooskäimise paik kirikuks. Aastal 1991 valmis vanausuliste kirik, aastal 1999 aga babtistide kirik.

Utenas oli varem kolm sünagoogi, tänapäeval on neist alles vaid üks.

SportRedigeeri

SõpruslinnadRedigeeri

Tuntud elanikkeRedigeeri

 
Simona Krupeckaitė

ViitedRedigeeri

  1. Leedu statistikaamet, vaadatud 2.06.2019.
  2. Visuotinė lietuvių enciklopedija, Kd. XVI (Naha-Omuta). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2009. 66 lk.
  3. Aleksiejus Luchtanas. Narkūnų kapinynas. Visuotinė lietuvių enciklopedija, Kd. XVI (Naha-Omuta). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2009. 65-66 lk.
  4. Уцяны. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Т. 35 (69) : Усинский пограничный округ — Фенол. С.-Петербургъ, 1902., 104 lk.
  5. Уцяна. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 5 (Таарджалъ — Яя). СПб, 1885, 408 lk.
  6. Lietuvos žydų persekiojimas ir masinės žudynės 1941 m. vasarą ir rudenį. Šaltiniai ir analizė
  7. https://kehilalinks.jewishgen.org/utena/utena3.html
  8. Balys Juodzevičius, LAISVĖS KAINA, Utena, 2003
  9. Psichiatrija. Vilnius: Vaistų žinios, 2003, 30 lk. ISBN 9955-511-21-4.
  10. Oro temperatūra. Enciklopedija „Lietuva“, I kd. Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2008, 69 lk.
  11. http://osp.stat.gov.lt/en/2011-m.-surasymas
  12. G. Szlewis, Православные храмы Литвы, Свято-Духов Монастыр, Vilnius 2006, ISBN 9986-559-62-6

VälislingidRedigeeri