Usvjatõ
Usvjatõ [usvj'aatõ] on alev Venemaal Pihkva oblastis, Usvjatõ rajooni keskus. Asub 320 km Pihkvast kagus Valgevene piiri lähedal Uzmeni ja Usvjati järve vahel.
| Usvjatõ | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
.jpg) | |||
| Elanikke |
2649 (1.01.2018)[1][2]  | ||
|
| |||
| Koordinaadid | 55° 45′ N, 30° 45′ E | ||
  | |||
Usvjatõt mainitakse kroonikas 1021. aastal, kui Jaroslav Tark loovutas Połacki vürstile Brjatšislav Izjaslavitšile Usvjatõ ja Viciebski. 1320. aastast kuulus Leedule, 1667. aastast Poolale ja 1772. aastast Venemaale. 1918 kuulus Valgevene Rahvavabariigile. 1924 liideti Pihkva kubermanguga. 1926. aastal soovisid Valgevene NSV juhid liita alev Valgevenega, kuid Moskvas ei oldud sellega nõus. Alevi staatus on tal alates 1985. aastast.
Alevis on neoliitikumi asulakoht.
Usvjatõs on sündinud ajaloolane ja arheoloog Aleksei Sapunov.