Ulrichen
Ulrichen, varem Ulrich (vene keeles Ульрихсен) oli Riiast pärit rae- ja aadlisuguvõsa. Suguvõsa kustus meesliinis 1947. aastal.
Ajalugu muuda
Varasem ajalugu muuda
Suguvõsa kohta on esimesi kindlaid teateid aastast 1558, mil allikas mainitakse Riia bürgerit Herbert Ulrichit (suri pärast 1596). Tõenäoliselt oli tema isa Hinrik Oelricks (Olryke), kes elas Riias juba 1539. aastal; ta oli Riia Suure Gildi liige ja omandas 1540. aastal linnas ühe aia.[1] Riiaga jäi suguvõsa tihedalt seotuks XIX sajandi alguseni. Sellest võrsus neli raehärrat ja mitu vaimulikku (nad teenisid valdavalt Riia linnakogudustes). Raehärra Herbert Ulrich (1700−1761) oli esimene, kes hakkas perekonnanimena kasutama nimekuju von Ulrichen.[2]
Jaunpilsi liin muuda
Raehärra Herbert von Ulricheni poeg Christian Georg von Ulrichen (1731−1796) naitus Charlotte Christine Clodt von Jürgensburgiga (1751−1805), kelle isalt omandas ta oksjonil Jaunpilsi mõisa. Viimane oli Ulrichenide ainus valdus Liivimaal. Tema poeg Christian Johann von Ulrichen (1779−1836) läks pankrotti ja tema mõis pandi 1821. aastal oksjonile.[3]
Ulrichenid XIX ja XX sajandil muuda
Pärast mõisamaavalduse minetamist asusid Ulrichenid XIX sajandi 2. poolel taas elama Riiga. Burchard Herbert Reinhold von Ulrichen (1888−1947) lahkus enne Teist maailmasõda Lätist Saksamaale. Kuna ta oli lastetu, siis tema surmaga kustus Ulricheni aadlisugu meesliinis.
Aadliseisuse küsimus muuda
Von Ulricheni perekonnanime kasutusele võtnud Herbert Ulrich (1700−1761) tegi seda ilmselt sellepärast, et ta uskus end põlvnevat 1624. aastal aadeldatud Ulrichi suguvõsast. Viimane aga oli Brandenburgi päritolu ja ei olnud seega Ulrichenidega suguluses. Liivimaa matriklisse võetud Christian Georg von Ulrichen (1731−1796) väitis, et suguvõsa tõstis aadliseisusse kuningas Gustav II Adolf, kuid aadlidiplom on rahututel aegadel kaotsi läinud. Seega, kuna suguvõsa aadeldamise kohta tõendid puuduvad, siis neid tegelikult kunagi ametlikult aadliseisusse ei tõstetudki.[2] Immatrikuleerimise kaudu sai sellest tõsiasi, ehkki juriidiline alus selleks rangelt võttes puudus.
Ulricheni suguvõsa rüütelkonna matriklis muuda
Christian Georg von Ulrichen (1731−1796) immatrikuleeriti 18. oktoobril (vkj) 1783. aastal Liivimaa rüütelkonna matriklisse.
Suguvõsa liikmeid muuda
Ulrich muuda
- Herbert Ulrich (u 1567−1599), teoloogiamagister, Riia Jaani koguduse pastor
- Herbert Ulrich (1595−1662), teoloogiamagister, Ria Jüri koguduse pastor, Riia Jaani koguduse diakon ja pastor
- Herbert Ulrich (u 1629−1682), Sece, Durbe ja Narva pastor, konsistooriumi assessor, Narva triviaalkooli rektor ja usuõpetuse lektor
- Herbert Ulrich (1630−1674), Riia raehärra, konsistooriumi assessor
- Georg (Gregor) Ulrich (1631−1691), Ikšķile pastor, Riia Jaani koguduse diakon ja pastor
- Herbert Ulrich (1662−1733), Riia raehärra
Ulrichen muuda
- Herbert von Ulrichen (1700−1761), Riia raehärra, ülemfoogt
- Herbert von Ulrichen (1726−1810), Riia raehärra, politsei eestseisja (juht)
- Christian Georg von Ulrichen (1731−1796), õuenõunik, Riia ülemmaakohtu president, mõisaomanik
- Karl Herbert von Ulrichen (1774−1813), kindralmajor (postuumselt), polgukomandör
Ulricheni suguvõsa mõisavaldused muuda
- Liivimaa läti distrikt:
- Jaunpils (Schloß Jürgensburg) (1783−1821)
Viited muuda
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929, lk 389−390.
- ↑ 2,0 2,1 Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929, lk 390.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 28.
Kirjandus muuda
- Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 466.
- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 261 (allmärkus) [1].
- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. Lk 389−394 [2].
- Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2004. Lk 124−125.
- Ulrichen, Burchard von. Magister Herbert Ulrich. Ein Lebensbild aus dem 17. Jhrh. − Baltische Familiengeschichtliche Mitteilungen. 5. Jhrg. 14. Dez 1935. Nr. 4. Tartu: 1936. Lk 59−65.
Välislingid muuda
- Ulricheni suguvõsa genealoogia saidil geni.com