Ulrich (Pilkuse)

 See artikkel on Brandenburgist pärit aadlisuguvõsast; teiste samanimeliste suguvõsade kohta vaata artiklit Ulrich (suguvõsa).

Ulrich (saksa keeles Ulrich a. d. H. Bremenhof, ′Ulrich Pilkuse kojast′, eristamaks neid teistest Ulrichi-nimelistest suguvõsadest) oli Brandenburgist pärit rae- ja aadlisuguvõsa. Suguvõsa suri välja XIX sajandil.

Ulrichi (Pilkuse) suguvõsa aadlivapp

Ajalugu muuda

Ulrichite perekonna kolm venda, kes olid Baltimaade suguvõsa alusepanijad:[1][2]

Ulrichid rüütelkonna matriklis muuda

Suguvõsa oli immatrikuleeritud Eestimaa (Nr.129) ja Liivimaa (Nr.285) rüütelkonda.

Suguvõsa liikmeid muuda

Sugupuu muuda

Johann Ulrichil olid pojad Wilhelm ja Johann, kes panid aluse suguvõsa Lohu ja Ruila harule.

Lohu liin muuda

Ruila liin muuda

Johann von Ulrich (maeti 1653), Ruila mõisnik; abiellus NN-iga

A1. Johann Jürgen (suri enne 1705), Ruila ja Haiba mõisnik, Nurme rendivaldaja, rittmeister, assessor; abiellus Johanna Dorothea von Adamiga
B1. Otto Reinhold (1666−pärast 1706), kapten
B2. Hermann Ewert (suri 1710), Ruila ja Nurme rendivaldaja, leitnant, assessor; abiellus 1684 Brigitta Elisabeth von Vietinghoffiga (suri pärast 1750)
C1. Hedwig Katharina (1686−1773), Nurme, Hatu, Risti, Tammiku, Leebiku ja Nõva mõisaomanik; abiellus 1705 Risti mõisniku Berend Johann von Mohrenschildtiga (suri pärast 1726)
B3. Gustav (suri 1710), Ruila ja Haiba rendivaldaja, leitnant; abiellus Brita Christina von Vietinghoffiga (1681−1723)
C1. Adam Gustav (1710−1767), Ruila ja Haiba mõisnik, Eestimaa maanõunik; abiellus 1731 Christina Elisabeth von Ulrichiga (1715−1787)
D1. Friedrich Johann (1744−1801), Ruila, Haiba, Munalaskme ja Laitse mõisnik, major, Eestimaa ülemmaakohtu assessor; abiellus 1780 Christina Johanna von Mohrenschildtiga (1756−1813)
E1. Christina Helene (Karoline) (1781−1821), Laitse mõisaomanik; abiellus 1) 1800 (lahutati 1803) Parila mõisniku Magnus Heinrich von Kurselliga (1779−pärast 1832), 2) 1805 Pahkla mõisniku Berend Wilhelm von Mohrenschildtiga (1783−1831)
E2. Eleonora Gustava Dorothea (1785−1855), Haiba mõisaomanik; abiellus Alexander Ferdinand von Staaliga (1781−1850)
E3. Katharina Friederike (1786−1815), Ruila mõisaomanik; abiellus 1807 Kapu mõisniku Magnus Adolf Theodor von Bremeniga (1784−1843)
A2. Ewert Gustav (suri pärast 1696), Nurme ja Kernu mõisnik, leitnant; abiellus Johanna Dorothea von Adamiga
A3. Katharina (suri pärast 1700), Harmi mõisaomanik; abiellus Gert (Gerhard) von Lodega (suri enne 1690)

Pilkuse liin muuda

 
Ruila mõis oli Ulrichite omanduses ligi kaks sajandit (1622−1814)

Ulrichi suguvõsa mõisavaldused muuda

 
Lohu mõis
  • Eestimaa:
    • Haiba (Haiba) (XVII sajand−1814), Kernu (Kirna) (1671−1680), Laitse (Laitz) (1622−1814), Lohu (Loal) (1622−1778), Munalaskme (Munnalas) (1622−1797), Ohukotsu (Odenwald, tollal Odenkot) (1676−1684), Oru (Orrenhof) (1663−1738), Põlli (Poll) (1676−1684), Ruila (Ruil) (1622−1814), Röa (Röal) (1660ndad, pandivaldus), Röa (Röal) (kuni 1778), Tammiku (Tammik) (kuni 1676), Tuhala (Toal) (1640ndad−1676), Varangu (Warrang) (XVIII sajandi algus)
  • Kuramaa:
  • Liivimaa eesti distrikt:
    • Pilkuse (Bremenhof) (1783−1853), Reola (Rewold) (1632−1774)

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 2: Estland, Görlitz, 1930, lk.259-265
  2. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 2: Estland, Görlitz, 1930, Parandused gen. käsiraamatule
  3. Aadlivapid Ajalooarhiivis: Johann von Ulrich
  4. RUILA MÕIS

Kirjandus muuda

  • EAA, f. 1674, n. 2, s. 203. Ulrich (Pilkuse).
  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 465−466, 467 (tabel).
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 259−265 [1].
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Parandused ja täiendused. Lk 49 [2].
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2004. Lk 121−122.
  • Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 314 [3].

Välislingid muuda