Ava peamenüü

TaustRedigeeri

Toiduainete erimärgistus on Eestis kasutusel juba mitu aastat. Selliste märkide eesmärk on aidata tarbijal orienteeruda kireval toiduturul, tõstes esile Eesti toodete konkurentsieeliseid.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda alustas toiduainete kvaliteeti tähistava märgi väljatöötamist 1997. aastal, mil EPKK koostöös Saksa Põllumajandusühendusega (Deutsche Landwirtshafts- Gesellschaft - DLG) sai alguse Eesti toiduainete kvaliteedi hindamise ja märgistamise projekt. Esimesed Tunnustatud Eesti Maitse kvaliteedimärgid (ristikumärgid) anti välja 1998. aasta sügisel. 2000. aastal tuli kasutusele ka eestimaist päritolu ja kvaliteeti tähistav märk Tunnustatud Eesti Maitse ehk pääsukesemärk. Euroopa Liidu nõuetest tulenevalt muutus 2004. aasta sügisest Tunnustatud Eesti Maitse ristikumärgi nimetus Tunnustatud Maitse märgiks.

Tunnustatud Eesti Maitse märgid on esimesed Eesti kvaliteedimärgid, mille hindamissüsteem on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK) poolt. 6. juunil 2003. aastal andis EAK EPKK-le tunnistuse (nr PC012), mis kinnitab, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda vastab EVS-EN 45011 nõuetele kui toote sertifitseerimisasutus toiduainete sertifitseerimise valdkonnas. Sertifitseerimisulatus katab kogu Tunnustatud Eesti Maitse hindamisprotsessiga seotud tegevusi.

PääsukesemärkRedigeeri

Tunnustatud Eesti Maitse päritolumärk antakse toodetele, mille põhitooraine on 100%-liselt eestimaise päritoluga ning mis on edukalt läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise. Märgi kasutamisõigust võivad taotleda kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad, kes tõendavad dokumentaalselt toote valmistamisel kasutatud põhitooraine kodumaist päritolu.

Sügisel välja antavad märgid kannavad väljaandmisaasta numbrit ja kehtivad järgmise aasta lõpuni. Selle aja jooksul tehakse märki kandvatele toodetele pistelist järelkontrolli. Kui tarbija märkab märgistatud tootel tõsist kvaliteediviga, on tal võimalus pöörduda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poole, kes teeb kaebuse saanud tootele kohe järelkontrolli ning informeerib juhtumist tootjat.

Märgi kasutamisõigust võivad taotleda kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad. Päritolumärgi (pääsukesemärgi) taotlemise korral tuleb tõendada dokumentaalselt toote valmistamisel kasutatud põhitooraine kodumaisus.

HindamineRedigeeri

Hindamised toimuvad traditisiooniliselt kord aastas oktoobrikuus.

Toiduaineid hinnatakse kuues tootegrupis:

Iga tootegrupi jaoks on eraldi ekspertkomisjon, kuhu kuulub 5–10 liiget. Kõik komisjoni liikmed on erialaspetsialistid toiduainetööstustest, teadusasutustest ja laboritest, kes on aktiivselt tegevad oma valdkonnas ja soovitatud erialaliitude poolt. Komisjoni tööd koordineerib esimees, kes on valitud komisjoni liikmete hääletusel. Eksperdid on saanud hindamise läbiviimiseks EPKK koolituse. Hindamine toimub väljatöötatud kriteeriumide alusel, ekspertide isiklikud maitse-eelistused ei lähe arvesse.

Tooraine päritolu kontrolli kulgeb kõigis tootegruppides sarnaselt:

  1. EPKK spetsialistid vaatavad läbi tooraine kodumaist päritolu tõendavad dokumendid;
  2. tooted, mille tooraine eestimaine päritolu leiab tõestust, lubatakse sensoorsele hindamisele.

Sensoorse kvaliteedi hindamineRedigeeri

  1. Hindamise esimeses etapis vaatab EPKK läbi kõik esitatud toodete füüsikalis-keemiliste ja mikrobioloogiliste laborianalüüside tulemused ning kontrollib nende vastavust Eestis kehtivatele standarditele või nende puudumisel tehnospetsifikaatidele. Kõik tooted, mis vastavad nõuetele, võivad osaleda sensoorsel hindamisel.
  2. EPKK töötajad ostavad koos ekspertidega hindamisele eelneval päeval kõik hindamisele tulevad tooted ettevõtete poolt soovitatud jaemüügivõrgust. Anonüümsuse huvides ostab lihatooted näiteks piimaekspert, kalatooted pagaritoodete ekspert jne.
  3. Tooted osalevad sensoorsel hindamisel anonüümselt, st eksperdid ei tea, kes on toote valmistaja. Kõik valmistajale viitavad sildid ja/või pakendid kas eemaldatakse, kaetakse kinni või toode pakitakse lahti vahetult enne hindamist. Hindamise ajal garanteerib EPKK väljatöötatud toodete šifreerimissüsteemi abil toodete anonüümsuse.
  4. Toodete sensoorsel hindamisel on põhirõhk maitsel, lisaks maitsele hinnatakse veel toodete välimust, konsistentsi ja lõhna. Hindamine toimub hindamislehtede alusel; märgi "Tunnustatud Eesti Maitse" kandmise õiguse omandamiseks peab toode koguma punktisumma vähemalt 4,0.
  5. Kui sensoorne hindamine on lõppenud, dešifreerivad EPKK töötajad toodete koodid ja teevad hindamisest kokkuvõtted. Positiivse tulemuse saavutanud toodetele antakse märgi "Tunnustatud Eesti Maitse" kandmise õigus koos vastava tunnistusega. Tooteid, mis ei saavutanud positiivset tulemust, EPKK ei avalikusta, kuid informeerib ettevõtteid hindamise tulemustest ja negatiivse hindamistulemuse põhjustest.

JärelkontrollRedigeeri

Toodete tooraine päritolu järelkontroll toimub vähemalt kord aastas, lisaks erijuhud kaebuste korral. Järelkontrolli teostavad EPKK esindajad, kes külastavad tootjaettevõtet ning jälgivad, kas dokumentaalselt tõestatu vastab ka tegelikkusele. EPKK ja ettevõtja vahel sõlmitud litsentsilepingu alusel võimaldab ettevõtja EPKK esindajatele juurdepääsu nõutavatele dokumentidele (so märgi statuudis näidatud dokumentidele). Sensoorne järelkontroll toimub tavapäraselt, vastavalt märgi statuudis kehtestatud sensoorse hindamise korrale. Järelkontrolli läbiviimisest ettevõtet varem ei informeerita. Järelkontrolli tulemustest teavitatakse ettevõtjat kirjalikult.

Pärast kolmekordset tingimustele mittevastamist võetakse tootelt märgikandmise õigus. Juhul, kui järelkontrolli käigus leitakse rikkumine päritolu osas, on EPKK-l õigus ettevõtjaga litsentsileping kohe lõpetada.

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri