Tulhavičy
Tulhavičy (transkribeerituna Tulgavitsõ) on küla Valgevenes Homieli oblasti Chojniki rajooni Sudkoŭ külanõukogus. Asula asub Vići jõe ääres ning jääb oblasti keskusest Homielist 133 ja rajooni keskusest Chojnikist 30 kilomeetri kaugusele.
| Tulhavičy | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
| Elanikke | 2 (2013) | ||||
|
| |||||
| Koordinaadid | 51° 47′ N, 29° 40′ E | ||||
  | |||||
Elanikkond muuda
|
|
Ajalugu muuda
Külast lõunas asuvad mesoliitikumi ja neoliitikumi asulakohad, lisaks veel rauaaja alguses kasutusel olnud muinaslinnus.
Esimesed teated küla kohta pärinevad aastast 1506, mil see kuulus Kiievi vojevoodkonda ja Mazyri maakonda. Aastal 1508 anti seni vürst Muntsile kuulunud valdus üle djakk Vaska Petrovitšile.[1] Aastal 1512 müüsid Zaroiskid küla Kollontaidele.[2] Aastast 1567 on teada, et küla kuulus Loveikodele. Aastal 1569 läks küla koos ülejäänud Mazyri maakonnaga Minski vojevoodkonna koosseisu. XVII sajandi lõpus sai küla omanikuks Juravičy klooster.[3]
Seoses Poola jagamisega läks Tulhavičy aastal 1793 Venemaa koosseisu. Seal kuulus see Minski kubermangu Retšitsa maakonda ja jäi Juravičy valda.[4] Aastast 1795 on teateid sealsest õigeusu kirikust. Aastal 1840 oli küla Soltanite valduses. Aastal 1873 rajati sinna vana õigeusu kiriku asemele uus, ent järgmisel aastal põles see maha. Kuigi see oli kihelkonnakirik ja küla oli ametlikult kihelkonna keskuseks, võeti kihelkonnakirikuna kasutusele naaberküla Püha Kolmainu kirik.[5] Aastal 1897 asusid külas kihelkonnakool, magasiait, kõrts, tuulik ja hobuveski.[6]
Aastal 1926 sai asulast kohaliku külanõukogu keskus. Aastal 1930 moodustati Tulhavičys kaks kolhoosi, seal tegutsesid sepikoda, auruveski ja terasevalu koda. 1930. aastatel avastati küla lähistelt rauamaagi lasund. Mais ja juunis 1943 ründasid partisanid sealset Saksa garnisoni, mistõttu karistussalklased põletasid küla maha ja tapsid 22 küla elanikku. Teises maailmasõjas hukkus 186 küla elanikku.
Aastal 1959 sai külast kohaliku kolhoosi keskasula. Toona asusid seal keskkool, metskond, kultuurimaja, raamatukogu, haigla, postkontor. Külas oli ka kolm poodi.
Aastal 1986 likvideeriti Tšornobõli katastroofi tagajärjel Tulhavičy külanõukogu. Aastal 1995 asustati suurem osa sealsetest elanikest ümber.
Viited muuda
- ↑ Литовская Метрика. Книга записей 8. (1499—1514). Подгот. А. Балюлис. — Вильнюс, 1995. Lk. 259
- ↑ Архив Юго-Западной России. — Ч. 7. — Kd. 1: Акты о заселении Юго-Западной России. — Киев, 1886. Lk. 644
- ↑ Załęski S. Jezuici w Polsce. Kraków, 1905. T. 4. Cz. 4: Kolegia i domy założone za królów Jana Kazimierza, Michała, Jana III, obydwóch Sasów i Stanisława Augusta. 1648—1773. § 190. Rezydencya w Jurowiczach 1673—1773. — Misya w Mozyrze i Brahiniu w województwie mińskiem, dyecezyi wileńskiej 1724—1773. Lk. 1550
- ↑ Насевіч, В., Скрыпчанка, Т. Рэчыцкі павет / В. Насевіч, Т. Скрыпчанка // Энцыклапедыя гісторыі Беларусі: у 6 т. – Kd. 6. Кн. 1. – Мінск: БелЭн, 2001. Lk. 181–182
- ↑ Описание церквей и приходов Минской епархии. VIII. Речицкий уезд. — Минск, 1879. Lk. 134—136
- ↑ Список населённых мест Минской губернии. / Сост. В. С. Ярмолович. — Минск, 1909. Lk. 202