Troop (muusika)

Troop (kreeka keeles tropos – piltlik, kujundlik väljend) on muusikas muusikalõik ja luules tekstilõik, mis on kiilutud olemasoleva laulu või luuletuse sisse. Uus muusika või uus tekst või mõlemad koos kommenteerivad või illustreerivad olemasolevat ja seovad seda paremini teemakohase kirikupühaga.

Troobi lisamise kompositsioonimeetodit nimetatakse tropeerimiseks.

Troopide kogumikku nimetatakse tropaariumiks.

Erinevatel troobitüüpidel on olnud täpsustavaid nimetusi, näiteks prosa, prosula, verba, versus, pneuma, laudes.

Troopide tüübid

Keskaegsetes käsikirjades on leitud kolme tüüpi troope:

1. troop kui meloodia interpolatsioon: olemasolevale muusikale lisati uus tekstita melism, mida käsikirjas tavaliselt eraldi ei tähistatud või tähistati sõnaga tropos;

2. troop kui teksti interpolatsioon: olemasolevale melismile lisati uus tekst, mida tähistati sõnaga prosula, prosa, verba või versus. Tavaliselt kaunistati nii melismaatilist meloodiat, nii et melismi igal heli sai eraldi silbi. Selle tulemusel muutus melismaatiline meloodia süllaabiliseks. Nii hakati kõige enam kaunistama Kyrie tekstiga meloodiaid, mille iga fraasi keskele paigutati uus testilõik: Kyrie [fons bonitatis, pater ingenite, a quo bona cuncta procedunt,] eleison.

3. troop kui teksti ja meloodia interpolatsioon: uus värss või värsid, mis sisaldasid nii teksti kui ka muusikat ning mida üldiselt tähistati käsikirjades sõnaga tropos, kuid mille tähistamiseks kasutati ka sõnu laudes või versus. Uued värsid võisid olla lisatud nii olemasoleva materjali ette, taha kui ka sisse. Tüüpiliseks näiteks on muusikas tavaliselt süllaabiliselt esitatud tekst Gloria in excelsis Deo, mille puhul troobid lisati kõigile tekstilõikudele, kusjuures lisatud teksti maht võrdus enam-vähem algse teksti mahuga.

Tropeerimise ajalugu

Troope hakati kasutama 9. sajandil gregoriuse koraali kaunistamiseks.

Tropeeritud luule oli eriliselt levinud 900.–1200. aastate Itaalias ja Inglismaal.

Troope loodi suurtes keskustes, nagu Sankt Galleni klooster Šveitsis, kus sel ajal sai kuulsaks munk Tuotilo (...–915)".

Tropeerimine kui kompositsioonimeetod

Keskajal kujunes troopide lisamisest ehk tropeerimisest oluline muusika kompositsioonimeetod, mille abil heliloojad tõid liturgilisse muusikasse oma isikupära.

Tropeerimine andis tihti tõuke ka uute muusikažanrite, muusikastiilide ja kompositsioonimeetodite tekkele:

• tropeerimisest tekkisid näiteks liturgiline draama ja motett
• näiteks halleluuja melism on troop
• troope paigutati ka missa osade sisse

Troopide uurimine tänapäeval

Troopide uurimine on tänapäeval oluliseks vahendiks tuvastada ühe või teise muusikalise materjali päritolu ja loomise aega ning kaardistada ka muusika ajaloo laiemaid suundumusi.

Vaata ka

• Sekvents (luule)
• Troop kui kõnekujund

Kirjandus

• Toomas Siitan. Keskaja muusika aastani 1300. Tallinn 1989, lk 32-33.