See artikkel See artikkel räägib kõnekujundist. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Troop (täpsustus).

Troop (tuleb vanakreeka keelest τρόπος (tropos), "pööre, suund, tee", mis tuleneb tegusõnast τρέπειν (trepein), "pöörata, suunata, muuta") on kõnekujund, sõnade mäng, retooriline võte või väljend, mida kasutatakse ülekantud tähenduses. Troop on keeleline kujundusvõte, mille abil luuakse piltlik kujund või mingi väljendi asemel kasutatakse mittesünonüümseid sõnu. Mitte segi ajada tropoloogilise lugemisega, mis on vanade tekstide eksegeesi tüüp (nt võrdum).

Kõnekujund annab tekstile või kõnele juurde ilmekust ja vaheldusrikkust. Kõnekujundeid on nimetatud ka stiilikujunditeks ja retoorilisteks figuurideks. Kõnekujuneid kasutatakse laialdaselt kirjandusteostes (mitte akadeemilistes), luules ja igapäevastes kõnedes.[1]

Kõnekujundite hulka kuuluvad metafoor, metonüümia, iroonia jms. Kõnekujundite määratlemine on oluline tänapäeva kirjanduskriitikas, eriti teksti dekonstrueerimisel. Michel Foucault püüdis leida mingil ajastul valitsevaid kõnekujundeid/troope, mis olid tal episteemi osad.

Levinumad kõnekujundidRedigeeri

  • Epiteet – kaunistav või kirjeldav täiendsõna, mis väljendab põhisõna omadust. Epiteet võib olla nii omadussõnaline, nimisõnaline, tegusõnaline, määrsõnaline.

Näiteks: imekaunid silmad, emake-maa, hõiskav laas, muretult istuv mehehakatis.

  • Võrdlus – nähtuste võrdlemine sarnasuse alusel, võrdlemisel kasutatakse abisõnadena nagu, kui, otsekui, sarnane, taoline jne.

Näiteks: salapärane nagu öö, kaunis kui roos.

  • Metafoor – ilma vormitunnuseta võrdlus, kusjuures kahte mõistet või nähtust võrreldakse mitteloogiliste seoste alusel, et tekiks uus kujutlus.

Näiteks: päike – sinitaeva silm.

  • Personfikatsioon ehk isikustamine – võte, kus elutule asjale omistatakse inimlikud omadused ja käitumine.

Näiteks: taevas nutab murepisaraid.

  • Metonüümia – ümbernimetus, kus üks sõna asendatakse teisega sugulasseoste või sarnasuse alusel.

Näiteks: kätt alla panema.

  • Oksüümoron – stiilikujund, kus ühendatakse pealtnäha ühendamatud mõisted.

Näiteks: hirmus ilus, magus valu, elav laip.

  • Eufemism – ilustav või ümberütlev väljend ebasündsa või ebameeldiva asemel.

Näiteks: Kivi kotti!

ViitedRedigeeri