Tobias
|
See artikkel räägib kalast; eesnime kohta vaata artiklit Tobias (eesnimi) ja perekonnanime kohta artiklit Tobias (perekonnanimi) |
Tobias (Ammodytes) on tobiaslaste sugukonda kuuluv kalade perekond.
| Tobias | |
|---|---|
 Põhja-Ameerika rannikuvetes elutsev Ammodytes dubius | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Kiiruimsed Actinopterygii |
| Selts |
Ahvenalised Perciformes |
| Sugukond |
Tobiaslased Ammodytidae |
| Perekond |
Tobias Ammodytes L., 1758 |
Tobiaslaste sugukonnas eristatakse 6 üksteisele võrdlemisi lähedast perekonda 14–15 liigiga, kes ühe erandiga elavad põhjapoolkeral. Neist kõige arvukam ja kõige laiema levilaga perekond ongi tobias, kuhu kuulub 5–6 liiki. Need elavad Atlandi ja Vaikse ookeani põhjaosas ning Põhja-Jäämeres.[1]
Tobia perekonnas on järgmised liigid:
- A. americanus Atlandi ookeani loodeosas
- A. dubius Atlandi ookeani loodeosas
- A. hexapterus ehk vaikse ookeani tobias Vaikse ookeani põhjaosas Koreast ja Californiast põhja poole, samuti Põhja-Jäämeres
- A. marinus ehk meritobias Lääne-Euroopas
- A. tobianus ehk väike tobias ehk nigli Euroopas, sealhulgas Eestis.[1]
Vaikse ookeani tobias jaguneb kaheks alamliigiks: ookeani lääne- ja põhjaosas A. hexapterus hexapterus ning idaosas A. hexapterus personatus. Neid on peetud ka eri liikideks.[1]
Tobiad on väikesed kalad pika ja peenikese kehaga, koonilise teritunud peaga, pika selja- ja pärakuuimega, sabauimega, millel on väljalõige, ning madalal paiknevate paarisuimedega. Keha on kaetud peenikeste kaarsoomustega. Keha külgedel on viltused ristikurrud. Kõhuuimed puuduvad. Nende selg on tavaliselt tume, sinakasroheline, küljed ja kõht on hõbedased. Nende pikkus on 12–20 cm.[1]
Tobiad elutsevad parvedena ranniku lähedal 5–40, harvem kuni 120 m sügavuses. Vähimagi ohu korral kaevuvad nad silmapilkselt liiva. Seda teevad nad ka mõõna ajal madalvette jäädes.[1]
Nende peamise toidu moodustavad planktilised vähid ja tõruvähkide vastsed. Nad ise on põhjaeluviisiga tursklaste lemmiktoit.[1]
Tobiate marjaterad on demersaalsed, veidi ellipsoidsed ja kleepuvad liivaterade külge. Nende vastsed on pelaagilised ja ilmuvad massiliselt planktonisse.[1]
Veel hiljaaegu seisnes tobiate peamine töönduslik tähtsus nende kasutamises oivalise elussöödana tursklaste püüdmisel õngejadadega. See tähtsus on tänapäeval kadunud, sest tursklasi püütakse tänapäeval traaliga ja elussööta enam ei vajata. Seevastu on väikeseid kalu üha rohkem hakatud kasutama toiduks ja kalajahu valmistamiseks. Seetõttu on tobiad kui massilised kalad omandanud ka iseseisva tööndusliku tähtsuse. Neid püütakse Euroopas, Koreas ja Jaapanis.[1]