Vikipeedia

Timotheus Polus

Timotheus Polus (* 1599 Bad Lauchstädt Merseburgi lähedal – 2. märts 1642 Tallinn) oli Tallinna Gümnaasiumi poeesiaprofessor.

Elukäik muuda

Timotheus Polus käis Halles koolis ja immatrikuleeriti 1610 Leipzigi ülikoolis. 1623. a. õppis ta Strasbourgi ülikoolis. Kõige hiljemalt 1628. a. märtsis[1] saabus ta Tallinna. Tallinna Gümnaasiumi asutamisega 1631. a. sai temast kohe selle poeesiaprofessor. 1632. a. vallandati teda tülis Tallinna raega, aga pärast andeks palumist sai ta tööd jätkata oma surmani.

1631. a. Polus abiellus Elsken von Wehreniga. Abielupaaril oli kolm last: Johann(es) (surnud 9. oktoober 1674[2]), kes oli pastoriks Haapsalus, Thomas (1634-1708), kellest sai Rootsi riigitegelane, kantseleinõunik ja Karl XII õpetaja, ning noorelt surnud Christine (surnud 3. mai 1635[3]).

Kirjanduslik tegevus muuda

Juba oma õpingute ajal Strasbourgis tutvus Polus saksa barokkluuletaja Martin Opitzi luuleteooriaga, mis ilmus raamatus Buch von der Deutschen Poeterey ('Raamat saksa luulekunstist', 1624). Opitzi uuenduslikkus seisnes selles, et ta näitas, et ka rahvakeeles, antud juhul saksa keeles, on võimalik luuletada. Enne teda mõeldi, et "õige" luuletamine on võimalik ainult ladina või kreeka keeles. Tallinnas poeesiaprofessor olles ei piirdunud Polus järelikult mitte ladinakeelse luuletamisega, vaid hakkas ka saksakeelset juhuluulet vormistama.

Kui Reiner Brocmann 1634. aastal Tallinna saabus ja järgmisel aastal ka saksa barokkluuletaja Paul Fleming seal viibis, liitusid nad – muuhulgas koos Timotheus Polusega – nn. lamburiseltsiks ja harrastasid juhuluulet.[4] Saksa- ja ladinakeelse luule kõrval sündis nüüd ka eestikeelne luule, mille esimene viljelija oli Reiner Brocmann. Eesti kirjanik Herbert Salu on sellest ajast kirjutanud muuhulgas romaani Lasnamäe lamburid (1978). Tõenäolistelt on just Timotheus Poluse teene, et Opitze reeglid juurutati ka Eestimaal sisse.[5]

Viited muuda

  1. ↑ Martin Klöker: Literarisches Leben in Reval in der ersten Hälfte des 17. Jahrhunderts (1600-1657). Band 1, Tübingen: Niemeyer 2005, lk 280.
  2. ↑ H.R. Paucker: Ehstlands Geistlichkeit in geordneter Zeit= und Reihefolge zusammengestellt. Reval: Lindfors‘ Erben 1840, lk 288.
  3. ↑ Martin Klöker: Literarisches Leben in Reval in der ersten Hälfte des 17. Jahrhunderts (1600-1657). Band 1, Tübingen: Niemeyer 2005, lk 715.
  4. ↑ Cornelius Hasselblatt: Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart. Berlin, New York: Walter de Gruyter 2006, lk 116-117.
  5. ↑ Martin Klöker: Literarisches Leben in Reval in der ersten Hälfte des 17. Jahrhunderts (1600-1657). Band 1, Tübingen: Niemeyer 2005, lk 294.

Kirjandus muuda

  • May Redlich Lexikon deutschbaltischer Literatur. Köln: Wissenschaft und Politik 1989, lk 253.
  • Martin Klöker: Literarisches Leben in Reval in der ersten Hälfte des 17. Jahrhunderts (1600-1657). 1, 2. Tübingen: Niemeyer 2005, siin 1. köide, lk 274-295.
  • Cornelius Hasselblatt: Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart. Berlin, New York: Walter de Gruyter 2006, siin lk 117, 127.
  • Carola L. Gottzmann, Petra Hörner: Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs. Vom Mittelalter bis zur Gegenwart. 1-2. Berlin, New York: Walter de Gruyter 2007, siin 3. köide, lk 1032-1037.
  • Kristi Viiding: The literary background of early Estonian secular writing: the current situation and future perspectives in research. – Ross, Kristiina / Vanags, Pēteris (eds.): Common Roots of the Latvian and Estonian Literary Languages. Frankfurt am Main et al.: Peter Lang 2008, lk 147-163.
  • Aigi Heero: Weiße Flecken in der estnischen Literaturgeschichtsschreibung. Timoteus (sic) Polus und der Revaler Gymnasialkreis. - interlitteraria 15/2 (2010), lk 457-471.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Timotheus_Polus&oldid=6187704"