Ava peamenüü

The Secret Diaries of Hitler's Doctor

"The Secret Diaries of Hitler's Doctor" ('Hitleri ihuarsti salajane päevik', ka 'Dr. Morelli kalendermärkmik') on David Irvingi 1. juunil 1983 kirjastuse Scribner väljaandel ilmunud raamat.

"The Secret Diaries of Hitler's Doctor"
Autor David Irving
Keel inglise
Ilmumisaeg 1983

Raamatus on toodud ära mitme Kolmanda Riigi juhi ihuarsti Theodor Morelli žurnaali sissekanded. Dr. Morelli kalendermärkmik olevat kadunud 1945. aastal, kuid ilmunud 1981. aastal välja Ameerikas.[1]

Pole teada, kas Hitler oli teadlik oma tervisega seotud andmete üleskirjutamisest. Allikate kohaselt keeldunud füürer Morelli palvest tema haiguslugu kirja panna, vastates: "Ma pole kunagi haige olnud. Kirja panna pole midagi." (Neumann ja Eberle, 15:2013).

Hans-Joachim Neumanni ja Henrik Eberle raamatu "Kas Hitler oli haige? Lõppdiagnoos" ("War Hitler krank? Ein abschließender Befund") kohaselt tegi Adolf Hitleri ihuarst oma "patsiendi A" tervise kohta põhjalikke märkmeid juhuks, kui Hitleriga peaks midagi juhtuma. Uurijate arvates johtus see hirmust Riigi Julgeoleku Peaameti 6. osakonna, välisluurega tegelenud SD (Sicherheitsdienst) ja Gestapo ees (Neumann ja Eberle, 15:2013).

Päeviku sissekanded lõppevad 21. aprillil 1945, mil Morell tegi oma kalendermärkmikku sissekande: "Töölt vabast.!" (Neumann ja Eberle, 62:2013).

Sisukord

Morelli žurnaali sissekandedRedigeeri

Morelli žurnaalis olid kliendid tähistatud koodnimedega; nii oli Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop "patsient X" ja Benito Mussolini "patsient D" (Ohler, 36:2017). Adolf Hitler oli "patsient A" ja Eva Braun "patsient B". "Patsient A" on täitnud pea kogu kartoteegi.

Morell hakkas Hitlerile ravimeid ja mitmesuguseid preparaate manustama 1936. aastal. Tema poolt välja töötatud nn baasravi koosnes 10- või 20-protsendise glükoosilahuse, Vitamultini ja ainevahetust soodustava Tonophosphani süstidest Neumann ja Eberle, 77:2013). Neumanni ja Eberle arvestuste järgi manustati Hitlerile süstide ja suu kaudu ühtekoku 82 eri ravimit, ja joogiks soovitati talle Karlsbadi mineraalvett Mühlbrunnen. (Neumann ja Eberle, 77-78:2013)

Rahustid ja uinutid
  Pikemalt artiklis Rahustid

Morelli kalendermärkmiku igapäevastest kannetest paistab, et Hitler sai aastail 1941-1945 kuut nimetust uinuteid (Neumann ja Eberle, 86:2013). Hitlerile manustati Brom-Nervaciti, luminaletti, Phanodormi, Tempidormi, Profundoli ja Quadro-Noxi (Neumann ja Eberle, 83:2013). Lisaks olevat füürer tarvitanud uinuteid ka omal käel. Kuid märkmikukanded ei anna alust arvata, et Hitleril oleks esinenud barbituraadisõltuvust (Neumann ja Eberle, 86:2013).

Kuid Morelli märkmikukanded Hitleri uinutitarbimise kohta ei ole usaldatavad, kuna kaledermärkmikku on tehtud kanded "uinutit ei võetud", mis annab osadele uurijatele alust oletada, justkui oleks Hitler muidu seda pidevalt kasutanud; lisaks võttis ta seda ka Morelli teadmata (Neumann ja Eberle, 82:2013).

Morelli päevaraamat allikanaRedigeeri

Hans-Joachim Neumann ja Henrik Eberle on oma raamatus "Kas Hitler oli haige? Lõppdiagnoos" ("War Hitler krank? Ein abschließender Befund") Hitleri psühhopatoloogia osas pööranud erilist tähelepanu just Morelli kalendermärkmikule. Raamatus jõuti Hitlerile manustatud ravimite loetelus 82 erineva ravimpreparaadini.

ViitedRedigeeri

  1. The Secret Diaries of Hitlers Doctor (1983), veebiversioon (vaadatud 27. septembril 2017) inglise keeles

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri

"Kas Hitler oli haige? Lõppdiagnoos" ("War Hitler krank? Ein abschließender Befund", Gustav Lübbe Verlag, 2009)

  • Norman Ohler: "Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis" ehk ("Totale Rausch. Drogen im Dritten Reich."), Helios kirjastus, 2017, ISBN-10 9949554977