Domini di Terraferma

Domini di Terraferma (veneetsia keeles domini de teraferma või stato da tera; sõna-sõnalt "maismaavaldused" või "maismaariik") tähistab neid Veneetsia vabariigi alasid, mis asusid Itaalia põhjaosas Aadria merest sisemaa poole.

Veneetsia valdused Vahemere ümbruses, Terraferma on tähistatud roosaga

Domini di Terraferma näol oli tegemist ühega Veneetsia valduste kolmest osast. Teised kaks olid Stato da Mar ("mereriik") ja Dogado (doodžile allunud Veneetsia ise ja selle lähimad alad laguuni ääres).

Geograafia

Oma suurimas ulatuses hõlmas Terraferma järgmisi tänapäevase Itaalia alasid: Veneto, Friuli-Venezia Giulia lääne- ja keskosa ja Lombardia idapoolsed osad (st tänased Bergamo ja Brescia provintsid) kuni Adda jõeni, kus territoorium piirnes Milano hertsogiriigiga. Lõunas moodustas Po jõe alamjooksul asuv ajalooline Polesine piirkond piiri Kirikuriigiga.

Ajaloolisest Friuli piirkonnast hõlmas Terraferma lääne- ja keskosa, välja arvatud selle kõige idapoolsem Soča (itaalia keeles Isonzo) jõe äärne osa, mis oli keiserlike Görzi krahvide valdus. Põhja pool tähistasid Karni ja Julia Alpid piiri Sise-Austria Kärnteni ja Kraini hertsogkondadega.

Ajalugu

Veneetsia vallutas maismaal asuva Mestre Veronat valitsenud Scaligeride käest aastal 1337 ning sellele järgnesid Treviso ja Bassano del Grappa aastal 1339. Terraferma provintsi väljakujunemine sai reaalselt alguse doodž Michele Steno ametisse asumisega aastal 1400. Viimane korraldas süstemaatiliselt sõjaretki Veneetsia tagamaadele, et kindlustada kaubavahetust ja Veneetsia kodanike ülalpidamist.

Steno järglased doodži ametis Tommaso Mocenigo ja Francesco Foscari suurendasid vabariigi valduseid ja seda mitte ainult Scaligeride kahjuks. Oma valdustest pidid loobuma ka Padova da Carrarad (veneetslased hukkasid Padova valitseja Francesco Novello da Carrara aastal 1406) ja Milano Viscontid.

Aastal 1420 annekteeris Veneetsia Aquileia patriarhaadi valduses olnud Friuli alad Aadria mere rannikust kuni Julia Alpides asuva Pontebbani välja. Saksa-Rooma riigi keiser Sigismund oli sunnitud seda aastal 1433 tunnustama ja neli aastat hiljem loovutas ta need alad ametlikult Veneetsiale kui keiserliku läänivalduse. Aastal 1523 loobus keiser Karl V viimaks kõikidest piirkonna feodaalse valitseja tiitlitest.

1427. aasta 11. oktoobril peetud Maclodio lahingus (osa Lombardia sõdadest) suutis Veneetsia saavutada nende sõdade ainsa kindla võidu ning selle tulemusena sõlmitud lepinguga loovutas Milano 1428. aastal veneetslastele Brescia.

Peale Campo Formio rahu sõlmimist ja Veneetsia vabariigi lõppu olid Domini di Terraferma alad lühikest aega Prantsusmaa võimu all kuni Napoleon alad aastal 1797 Austriale loovutas. 1805. aastal liideti endised Domini di Terraferma valdused Napoleoni Itaalia kuningriigiga. Kümme aastat hiljem sai piirkonnast koos Lombardiaga osa Austria keisririigi kontrolli all olevast Lombardia-Veneetsia kuningriigist.

Allikad

• Berengo, Marino. Il governo veneziano a Ravenna.
• Da Mosto, Andrea. "L'Archivio di Stato di Venezia", Biblioteca d'Arte editrice, Roma, 1937.
• Mutinelli, Fabio. "Lessico Veneto". Tipografia Giambattista Andreola, Venezia, 1852.