Ava peamenüü

Theodor Tallmeister

(Ümber suunatud leheküljelt Teodor Tallmeister)

Theodor-Aleksis Tallmeister (9. aprill 1889 Tartu3. veebruar 1947 Uppsala) oli eesti kirikuõpetaja, nn liberaalse ehk kultuur- või uusprotestantliku kristlusemõistmise eestkõneleja maailmasõdadevahelises Eestis.

EluluguRedigeeri

Theodor Tallmeister sündis Tartus käsitöölise ja kaupmehe peres. Aastal 1907 lõpetas ta Tartu Aleksandri gümnaasiumi ning jätkas õpingud Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige. Prooviaastal oli ta Helme ja Tartu Pauluse koguduses. Õpetajaeksami sooritas kirikuvalitsuse juures Riias 1911. aastal, ordinatsioon (ametisse kutsumine ja seadmine) toimus 30. juunil 1912. aastal Tartu Maarja kirikus.

Aastatel 19121913 oli ta Võru praostkonna asetäitja õpetaja. 19141919 oli ta Riia Jakobi (eesti) koguduse adjunkt ja õpetaja. 19141915 toimetas ta Riia Eesti Koguduse Lehte ja oli Riia Tööstuskoolis õpetaja.

Th. Tallmeister oli kauaaegne EELK Tallinna Püha Vaimu koguduse õpetaja (1917–1944), Protestantliku Ühingu üks asutaja ning toonase kõrgetasemeliseima laiemale lugejaskonnale mõeldud eestikeelse teoloogilise ajakirja Protestantline Ilm peatoimetaja (ilmumisaastad 1923–1940; 1935–1940 oli nimekuju Protestantlik Maailm). Tallmeister oli ajakirja kaasautor, aga tema tõlkes ilmusid seal näiteks ka endise Tartu Ülikooli usuteaduskonna kasvandiku ja 20. sajandi alguse ühe silmapaistvaima teoloogi Adolf von Harnacki ülipopulaarsed loengud Kristluse olemusest. 10. oktoobril 1928 heitis Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku konsistoorium ta vaimulikust seisusest välja[1].

Aastal 1917 oli Th. Tallmeister Riia linnavolinik ja 1919 Eesti Vabariigi diplomaatiline esindaja ja konsul Läti valitsuse juures. Ta kuulus 1926–1937 Riigikogu II, III, IV, ja V koosseisu ja Tallinna linnavolikokku.

Th. Tallmeister oli kõrgelt hinnatud jutlustaja ning täitis ka mitmeid üldkiriklikke ülesandeid. Ta oli kirikukogu ja majandusnõukogu juhatuse liige, kodukorra komisjoni esimees, seaduste läbivaatamise ja väljatöötamise komisjoni, ülemkirikukohtu ja majandusnõukogu liige.

Aastal 1944 põgenes Theodor Tallmeister Rootsi, kus tegutses vaimulikuna Södertälje põgenikelaagris ja 1946. aastast lühiajaliselt Uppsala eesti koguduses.

IsiklikkuRedigeeri

Tema poeg Viktor Tallmeister oli jurist, teine poeg Eugen oli arst.

TunnustusedRedigeeri

  • Tallinna Püha Vaimu koguduse poolt annetatud kuldametirist, 1926

Valik teoseidRedigeeri

  • "Mis ütleb usk ilma ja elu tekkimisest: kõne (...) "Estonia" kontsertsaalis Tallinnas 21.IV. 20.", (Tallinn : J. H. Gressel), 1920
  • "Friedrich Nietzsche ja ristiusk: kõne, pidanud (...) "Estonia" kontsertsaalis Tallinnas, 17. weebruaril 1921 (...) Theodor Tallmeister", Kristliku Kultuuri ja Ilmawaate Edendamise Selts, (Tallinn : J. ja A. Paalmann), 1921
  • "Rooma paavsti ja "tõsiste luterlaste" hingesugulus", Protestantiline Ilm 3/1925 (uuesti avaldatud internetiportaalis "Meie Kirik"
  • Wõitlus edumeelsuse ja tagurluse wahel Eesti kirikus: Wastuseks konsistooriumiliikmele prof. H.B. Rahamäele, Tallinn: Protestantline Ühing, 1927
  • Nõudke jäädavat rooga: valik jutlusi, koostanud J. Aunver; kujundanud O. Paju, Stockholm: Eesti Vaimulik Raamat, 1965

ViitedRedigeeri

  1. Tallmeister vaimulikust seisusest välja. Kaja, 20. november 1928, nr. 273, lk. 3

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri