Vikipeedia

Tekstiilkeraamika

Tekstiilkeraamika on tekstiili jäljendiga keraamika, mis on levinud üle maailma. Tekstiili kasutamist anumatele mustri tegemiseks on raske ajaliselt piiritleda, kuid peamine piiritlus võiks olla neoliitikumist kuni eelrooma rauaajani Eestis. Välismaal võiks olla see kiviajast kuni keskaja alguseni. Eestis pole tekstiilkeraamika levikut küll laialdaselt uuritud, aga siiski on leitud tekstiilkeraamikat mingis koguses Avalt ja Irust. Tekstiili imitatsioone on keraamikal nii suurema kui ka väiksema lõime jäljendiga, jäljendi saamiseks pressitakse märjale savinõule tekstiilesemega muster. Tekstiile on kootud või põimitud, selle tulemusel on tekitatud keraamikale erinevaid mustreid. Näiteks on lõim-kootud ja põimitud tekstiilijäljendid levinud Asval, Irul ja ka Ridalas. Mujal maailmas on tekstiilidest kasutatud nii lõim-kootud, põimitud kui ka rist-lõimitud kangaid. Keskajal ei kasutatud tekstiili küll keraamika kaunistamiseks, kuid keskajal ja varauusajal kuivatati näiteks kahleid linast lõim-kootud riidel, enne kui keraamiline kahhel savipõletusahju pandi, see jättis keraamikale tekstiilijäljendi.

Tekstiilkeraamika näide

TLeviala ja kasutus/tootmisaeg muuda

Tekstiilkeraamika leide on leitud üle terve maailma nii Ameerika, Euraasia kui ka Aafrika kontinentidel. Paljud teadlased ei taha tekstiilkeraamikat nimetada tekstiilkeraamikaks, sest nad arvavad, et tekstiilijäljend savinõudel ei ole tehtud tekstiili, vaid muu esemega, et seda imiteerida. Seega kasutavad nad pigem väljendit ━ tekstiilijäljendiga keraamika. Eestis on tekstiilkeraamika leide välja tulnud näiteks Asvalt, Irust ja Ridalast. Tänu tekstiilkeraamika leidudele saame teada ka tekstiilsetest riietest, mida toodeti ja kanti pronksiaegses Eestis. Kuna pronksiaegseid tekstiilijäänuseid pole siiani Eestist leitud, siis on just tekstiilkeraamika hea võimalus rohkem teada saada tekstiilidest, mida kasutati ja toodeti Eestis neoliitikumist kuni pronksiajani. [1]

Tekstiilkeraamika Eestis muuda

 
Tekstiilkeraamika variatsioone

Eestis on pronksiaegse tekstiilkeraamika leide välja tulnud Asvalt, Ridalast ja Irust. Tekstiilkeraamikat toodeti ja kasutati praeguste andmete põhjal Eestis neoliitikumi lõpust kuni eelrooma rauaaja alguseni ja tekstiilijäljendi eesmärk oli ilmselt nagu ka nöörkeraamikal, kaunistada anuma väliskülge. Eesti tekstiilkeraamika katked, mida on siiani leitud, kuuluvad peamiselt toiduvalmistamis- ja säilitusanumatele. Anumad on valmistatud kasutades linttehnikat, mille käigus valmistatakse savist lindid, mis voolitakse käsitsi, veega savi niisutades, anuma seinaks. Tavaliselt on tekstiilijäljendid anumatel kuni kaelaosani ning ülemisse osasse on tehtud nööri kasutades jäljend või anumat läbivad augud, kuid mõningatel juhtudel on tekstiilijäljend katmas tervet anumat. Asvalt tuli välja üks tekstiilkeraamika põhjakatke, mille puhul oli kasutatud lõim-kootud kangast. Kuna sellist kanga mustrit on leitud pigem põhja alt, siis ilmselt ei kasutatud lõim-kootud kangast anuma külgede kaunistamisel. Külgede kaunistamisel on suuremas ulatuses kasutatud põimitud lõngaga kangaid, mis jätavad suurema ja jämedama mustri anuma külgedele. Lisaks nendele esineb veel tekstiilkeraamika hulgas ümarate, rombikujuliste ja ovaalsete jälgedega küljekatkeid. Nende puhul võib olla kasutatud, kas paksemat kangast või mõnda muud tööriista nt seemneid. Eestist on leitud ka kaarekujulise tekstiilimustriga tekstiilkeraamika katkeid. Nende puhul on ilmselt riie olnud lainelise struktuuriga, mis tekitaks kaarekujulised lohud. Kindlalt ei saa öelda, kas kanga kudumiseks on kasutatud villast lõnga või taimset kiudu, kuid need on ühed võimalused, milliseid materjale võidi kasutada kanga valmistamiseks. Väita saab, et kangakudumine ja kangasteljed olid juba sellel ajal kasutusel, sest lõim-kootud kangast saab teha vaid kindla aluse või kangastelgede peal. [2]

Tekstiilkeraamika maailmas muuda

 
Tekstiilijäljend Shangi perioodi keraamikal (Hiina)
 
Tekstiilkeraamika Volga jõe ümbrusest (Venemaa)

Lisaks Eestile on tekstiilkeraamikat leitud ka välismaalt. Näiteks saab tuua Volga jõe ümbrusest leitud tekstiilkeraamika katkeid. Volga jõe ümbrusest on leitud seal paiknenud soome-ugri rahvaste tekstiilkeraamikat, mis on tehtud nii põimitud lõngaga, kangaga kui ka lõim-kootud kangaga. Välismaal esineb tekstiilijäljendit lisaks keraamilise anuma välisküljele ka anumate sisekülgedel. Tekstiilkeraamika leide on tulnud välja ka Põhja-Ameerika mandrilt USA-st, Kentucky osariigist Caborn-Welborn'i asulaalalt Slack Farmis. Uurimuse käigus tuvastati, et sealse tekstiilkeraamika kaunistamisel on kasutatud üheksateistkümmet erinevat tekstiili, millest suuremaid gruppe esindasid ristlõimitud kangas, diagonaalselt põimitud kangas ja lihtpõimitud kangas. Lisaks Venemaale ja USA-le on leitud ka tekstiilkeraamikat Hiinast. Hiinas on tekstiilkeraamikal nii lõim-kootud tekstiili kui ka põimitud tekstiili jälgi. Lisaks on tekstiilkeraamika leide tulnud välja ka Ukrainast. Ukrainast Bilcze Złote külast on leitud nii põimitud kui ka kootud tekstiili jäljendiga tekstiilkeraamikat, keraamika katked asuvad pragu Krakowi arheoloogiamuuseumis. Vanim tekstiilkeraamika leid pärineb Jaapanist Jomoni kultuuri perioodist Fukui koopast ning see on dateeritud ca 13 000 aasta tagusesse aega. [3]

Teadlaste arvamused tekstiilkeraamika kohta muuda

Paljud teadlased arvavad, et tekstiilkeraamika mustrid on tehtud mitte tekstiiliga, vaid kasutades näiteks nööri või seemneid, et luua tekstiililaadset jäljendit keraamikale. Näiteks kaarekujulisi tekstiili sarnaseid mustreid saab teha savinõule ka seemnetega, eksperimendi selle tõestamiseks on teinud Olga A. Lopatina. Tekstiili imitatsiooni arvatakse ka olevat tehtud nööri kerimisel ümber värske savianuma, mida arvavad mõningad teadlased olevat üks viis just sellise keraamika valmistamiseks, seega nad nimetavad tekstiilkeraamikat hoopiski nöörkeraamikaks. [4]

Tekstiilijäljendid keraamikal keskajal muuda

Lisaks on tekstiilijäljendeid keraamikal märgata ka keskaegsel keraamikal. Keskaegsed tekstiilid on meil suuremas osas teada ning otseselt ei kasutatud keskajal tekstiilijäljendit keraamika kaunistamiseks. Tekstiilijäljendid on nähtavad näiteks keraamiliste anumate ja nõude põhjadel, sest neid on enne ahju panemist linase või mõne muu kanga peal kuivatatud, selle tulemusel jääb nendele tekstiilijäljend. Samuti on ka kahhelkivide tagumistelt külgedelt leitud tekstiilijäljendeid. [5]

 
Keskaegne ahjukahhel tekstiilijäljendiga
 
Keskaegne tekstiili jäljend (kindlat dateeringut pole, võib olla ka vanem keraamika, kuna süsinik dateeringut pole esemele tehtud siis pole selle vanus teada)

Linttehnika muuda

Linttehnika on savinõu valmistamise meetod, kus kasutatakse savist linte, mis voolitakse anuma seinadeks. Linttehnikas poti valmistamiseks võetakse ning tehakse savist ümar poti põhi, millele hakatakse veega kinnitama savilinte ning neid vormima poti seinaks. Olenevalt anuma suurusele ja kujule tuleb linte panna, kas rohkem või vähem. Linttehnikas anuma valmis saamisel on võimalik anumale teha peale ja ka sisse muster, enne kui see päikese kätte kuivama pannakse ja hiljem savipõletusahju. Näiteks tekstiilkeraamika puhul on tehtud anum linttehnikas ning hiljem vajutatud peale, kas tekstiiliga või tekstiili rullides üle anuma seinte, muster. [6]

 
Linttehnikas anuma valmistamine

Tekstiilid muuda

Tekstiilkeraamika valmistamiseks on kasutatud erinevaid tekstiile, nii loomset kui ka taimset kiudu. Siin on mõned tekstiili kirjeldused, mida võidi kasutada tekstiilkeraamika valmistamisel.

Linane kangas (taimne kiud) muuda

Linane kangas on kootud linast. Lina on ronitaim, mida vees leotades ja lõngaks kedrates on võimalik kasutada kanga tootmiseks.[7]

Lambavillane kangas (loomne kiud) muuda

Lambavillast kootud kangas on loomsest kiust kangas, mis on tavaliselt jämedam kui linane kangas. Lambavilla saab näiteks vokiga lõngaks kedrata.[8]

Viited muuda

  1. [1][2][4] Rammo, R. Textile-impressed Pottery Revisited: Its Usefulness for Studying Bronze Age Textile Craft in Estonia. Światowit 56(1). 2017. lk 111-112
  2. [1][3] Patrushev, V. S. TEXTlLE·IMPRESSED POTTERY IN RUSSIA. Fennoscandia archaeologica IX. 1992. lk 48-50
  3. [1][3] Drooker, Penelope B. APPROACHING FABRICS THROUGH IMPRESSIONS ON POTTERY. Textile Society of America Symposium Proceedings. 773. 2000. lk 59
  4. [1][3] Pappas, Christina A. AN ANALYSIS OF TEXTILE-IMPRESSED CERAMICS FROM SLACK FARM (15UN28), KENTUCKY. University of Kentucky Master's Theses. 552. 2008. lk 72
  5. [1] [3] https://www.thoughtco.com/the-history-of-textiles-172909 (15.06.2023)
  6. [1][5] Nabaûaitė, R. THE LATE MEDIEVAL VESSEL STOVE TILES IN THE TOPOGRAPHICAL CONTEXT OF KLAIPĖDA. Estonian Journal of Archaeology 18, 2. 2014. lk 106,109
  7. [6] https://www.550arts.com/wp-content/uploads/2020/04/Basic-Handout_-Coils.pdf
  8. [3] Arimura, M. ja teised. SPRAWOZDANIA ARCHEOLOGICZNE. INSTITUT ARCHEOLOGII I ETNOLOGII POLKIEI AKADEMII NAUK. 2020. lk 235
  9. [7] https://kangapood.ee/linane-kangas/ (18.06.2023)
  10. [8] http://looduskiud.lumekiri.ee/loomsed-kiud/lambavill/ (18.06.2023)
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1
  2. ↑ 2,0 2,1 2
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3
  4. ↑ 4,0 4,1 4
  5. ↑ 5,0 5,1 5
  6. ↑ 6,0 6,1 6
  7. ↑ 7,0 7,1 7
  8. ↑ 8,0 8,1 8
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tekstiilkeraamika&oldid=6446443"