Tallinna Lõvid

jalgpallimeeskond

Tallinna Lõvid (ka Lõvid) oli 19791989 tegutsenud eestikeelsete Tallinna noorte jalgpallivõistkond, kellest enamik õppis Tallinna 49. keskkooli spordiklassis, kus klassijuhatajaks oli aastatel 1987-1989 korvpallitreener Andres Sõber.[1]

Meeskonna koosseis muuda

Meeskonnas mängisid (neist paljud hilisemad Eesti koondislased): Mart Poom, Martin Reim, Indro Olumets, Risto Kallaste, Toomas Kallaste, Toomas Krõm, Lembit Rajala, Meelis Lindmaa, Arvo Kraam, Marko Kristal, Theimo Tülp, Erkki Vapper jt. Meeskonna peatreener oli Roman Ubakivi. Lõvide noortevõistkonna mänedžer oli Martin Reimi isa Olev Reim.[1]

Meeskonna töö püsis üksnes osalejate ja eestvedajate (Ubakivi, Reim, Olumets) entusiasmil, ametlike organisatsioonide toetus enamasti puudus.

1992. aastal kuulus Eesti taasmoodustatud rahvuskoondisesse seitse endist Tallinna Lõvide klubi mängijat.[2]

Võistlused muuda

Igal aastal käidi võistlemas Moskvas ja Leningradis, võideti nii Leningradi Zeniiti kui ka Venemaal kuulsat Smena Spetsialiseeritud Jalgpallikooli. Osaleti ka üleliidulistel Nahkpalli turniiridel.

Tallinna Lõvide suurimaks saavutuseks loetakse rahvusvahelise turniiri Helsingi Cup võitu kahel järjestikusel aastal – 1987 ja 1988. Esimesel korral osales Lõvide vanuseklassis 64 meeskonda, teisel korral 42 meeskonda.

1989. aastal said Lõvid võimaluse osaleda Dallas Cupi turniiril Ameerika Ühendriikides, kus tulemuseks oli üks võit, üks viik ja üks kaotus (Mehhiko koondisele) ning alagrupist edasi ei pääsetud. Peale seda turniiri võistkond lagunes mitmetel põhjustel.

Roman Ubakivi peab Lõvide läbi aegade parimateks mängudeks Helsingi Cup 1987. aasta turniiri 6:0 võitu Brasiilia võistkonna üle (abitreener Roberto Falcao) ja 1988. aasta oktoobris Kadriorus saavutatud 3:0 võitu Saksa liidumaa Schleswig-Holsteini noortekoondise üle.

Kui mängiti juba A-vanuseklassis ja oldi 17-18-aastased, võeti osa viimastest Eesti meistrivõistlustest. Osa võttis kümme meeskonda, kellest üheksa olid vene rahvusest mängijatega võistkonnad, Lõvid olid ainuke eestlastest meeskond. Lõvid mängisid kõigiga läbi, kokku peeti üheksa mängu, mis kõik võideti väravate vahega 71:4.[1]

Filmid Tallinna Lõvidest muuda

  • "Lõvide elust Eestis" (1986), režissöör Heini Drui, stsenarist Paavo Kivine, tootja Tallinnfilm. Markantse näitena tol ajal valitsenud suhtumisest tsiteeritakse tuntud spordijuhi sõnu: „Eestlastest ei saa iialgi jalgpallureid, pole mõtet nendega tegelda.“ Soovist tõestada vastupidist saabki "Lõvide" sportliku aktiivsust käivitav hoob ja eesmärkide seadmine.
  • "Lõvide vennaskond" (2023), režissöörid Kaur Kokk ja Mikk Jürjens, tootja Delfi Meedia. Väikestest poistest said 1980. aastate lõpus meedia survel rahvuskangelased ja neis hakati saabuvates vabaduse tuultes nägema tulevast Eesti rahvuskoondist. Nii olid Lõvid enese teadmata justkui vabaduse saadikud, aga veelgi enam taastatava Eesti jalgpallikoondise alustalad.

Viited muuda

Kirjandus muuda

Välislingid muuda