Talkass

Таlkass (ba:Талҡаҫ) on tektoonilise tekkeviisiga järv Uuralite idaosas ja Irendõki mäestiku läänenõlval Baimaki rajoonis. Talkass on üks suuremaid järvi Baškiirias ehk Baškortostani Vabariigis, mida tänu järvepõhja allikaist pärinevale värskele, kristallpuhtale ja läbipaistvale veele nimetatakse sageli Uurali pärliks. Järve nimi pärineb baškiirikeelsest sõnast talғыn, mis tähendab rahulik, aeglane ja pritsiv.

Talkas
Varahommikune uduvine järve lõunakaldal, 2006.a.
Väljavool	Šugur
Pindala	3,9 km²
Pikkus	3,9 km
Laius	0,99
Keskmine sügavus	4,5 m
Suurim sügavus	12 m
Maht	15,8 km³
Koordinaadid	52° 50′ 13″ N, 58° 15′ 14″ E

Aastal 1978 kuulutati järv loodusmälestiseks puhtuse ja setete säilitamiseks.

Tekkeviis

Talkass on katastroofilise iseloomuga kiirete vulkaaniliste protsesside tagajärjel riftiorgu kujunenud väga vana järv, mis paikneb kahe umbes 700–987 m kõrguse kivimiploki ehk mäeaheliku vahele jäävas 12-meetrise sügavusega nõos. Selle madalad põhja- ja lõunakaldad on osaliselt soostunud, lääne- ja idakaldad aga järsud ja kaljused. Järve tektoonilist päritolu tõestavad ida- ja läänekallastel veest kerkivad porfüriitsed kivimid ja paljandid ning keskele järve laavast tekkinud väike kivine saareke. Pankranniku kõrgus ulatub seal 1–2 meetrini ja avaneb laiusega 2–4, paiguti 6 meetrit, otse järvele. Veekogu naabruses kõrgub Irendõki lõhenenud mäetipp, mis kujutab endast kustunud vulkaani väikse kraatriga ja räägib vulkaaniliselt aktiivsest ümbruskonnast.

Üldandmeid ja geograafiline asend

Isjanovo küla ja Talkassi järv

Talkass on Lõuna-Uuralites 548,5 meetri kõrgusel merepinnast laiuv, põhja–lõunasihiline hooajalise läbivooluga mageveejärv umbes 500 kilomeetri kaugusel Baškortostani Vabariigi pealinnast Ufast ja 100–145 km Magnitogorskist.

Suuremate Venemaa linnade kaugus järvest:

Linn	Talkassi järveni
Ufa	500 km
Tšeljabinsk	440 km
Orenburg	310 km
Perm	1000 km
Tjumen	850 km
Kurgan	710 km
Jekaterinburg	660 km

Järve lõunapoolses tipus edelakaldal asub väike, 170 elanikuga Isjanovo küla, millest 4,2 km põhja jääb sanatoorium Talkass ja sellest 6 km loodesse Tubinski küla. Baškortostani idaosas paiknevast 62 763 elanikuga kaevanduslinnast Sibaist on järveni veidi üle 50 km. Järve idapoolsetel rannikunõlvadel kõrgub Irendõk, mille pikkus on 135 m ja maksimaalne kõrgus veidi alla kilomeetri (987 m). Järv ei ole eriti sügav, keskmine sügavus on 4,5 ja maksimaalne 12 meetrit. Järve voolavad ümbritsevate mäeahelike liustike sulamisveed ja sellest on hooajaline äravool Šuguri jõkke. Erakordse läbipaistvuse (20 m) põhjuseks on veealused allikad ja kaldaasustuse puudumine, mistõttu järve vesi on suhteliselt suure mineraalainete sisaldusega ehk hüdrokarbonaatne magneesiumi-kaltsiumiline (0,29 g/l) ja madala temperatuuriga isegi kõige kuumematel suvepäevadel. Ilm on seal väga muutlik, eriti sügisel.

Floora ja fauna

Lamedatel ja õrnalt kaldus põhja- ja lõunakallastel esineb kohati soid. Lõunarannikul leidub looduslikke rannaalasid, kaetud lahtise liiva ja kruusaga, ja paksu pilliroogu suurepäraste kalapüügikohtadega. Järves esinevad karpkala, koger, särg, haug, ahven ja tänu puhtale veele suuri krabikolooniad. Kõrkjad on pesitsevate partide, tõmmuvaeraste, krüüslite, hallhanede, kajakate ja luikede meelispaigaks. Metsades pesitseb rähne ja kotkaid. Lääne- ja idakaldad on tihtipeale järsud ja kivised. Idarannik on kaetud seene- ja marjarikaste männi- ja lehtpuumetsadega, kus kasvab paju, kaske ja leppa. Varem rikkaliku ja tiheda metsastusega läänepoolsetele kallastele ja raadamise tõttu järk-järgult üksnes kasemetsi.

Liustike vooluvete kuhjava toime tulemusena järve nõkku on kandunud ja kogunenud mineraalse ja orgaanilise päritoluga setteid. Järvepõhi on täitunud saviosakestega segunenud jütjaga ehk järvemudaga, mille märkimisväärseid ladestumisi avastati idarannikul 8–10 meetri sügavusel ning mida edukalt kasutatakse lihasluukonna ja südame-veresoonte haiguste raviks. Talkassi järve radoonirikkad veed leiavad kasutamist nahahaiguste ja krooniliste liigesehaiguste korral.

Vanad mäestikud ja maastikud, selge vesi ja puhas liivarand meelitavad kohale palju turiste, järve kaldale puhkama ja päikest võtma. Sügishooajal võib seal näha palju jahimehi ja seenelisi. Seal asub 1931. aastal ehitatud Talkassi sanatoorium.

Vaata ka

• Talkassi järv. Pildid
• Talkassi järv. Videod