Takud on linadest eraldatud lühemate kiudude ja linaluukatkendite segu.[1]

Lina töötlemine toimus Eestis 19. sajandi II pooleni veel täielikult käsitsi vanade põliste tööriistadega. Veekogus leotatud ja seejärel kuivatatud linavartel murti luud lahti lõugutiga.[2]

Takud eraldati murtud linadest ropsimise ja sugemise teel. Ropsides ropsimõõgaga linaluude eemaldamiseks, eraldati linadest jämedamad ropsitakud, linaharjaga sugedes sugetakud. Kui kasutati jämedamat linaharja, saadi otstakud, peenema harjaga sugedes peentakud. Ropsitakke kasutati puitehitistel palgivarade tihendamiseks, samuti nööri keeramiseks ja kotiriide valmistamiseks. Sugetakkudest tehti rõivaid - rüüsid, meeste pükse, naiste särgialaseid ja pallapooli.[3]

Viited

muuda
  1. Eesti rahvakultuuri leksikon. Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2007. lk 298
  2. Eesti rahvakultuur. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2008. lk 154
  3. Eesti etnograafia sõnaraamat. Arvi Ränk. Tallinn. 1995. lk 207

Välislingid

muuda

Takud ja hari, Eesti Rahva Muuseum [1]