Lõuguti, ka kolgispuu oli linavarte lahtimurdmise tööriist. See oli Euroopas üldtuntud, Eestis kasutati 19. sajandi II pooleni, mil ta asendati linamasinaga.

Lina lõugutamine Harju-Jaanis

Lõuguti koosnes kahel jalal kaldu asetsevast kuni 2 m pikkusest kahe sügava pikisoonega puutüvikust ja selle peal olevast hambulisest käepidemega kaanest.[1] Saaremaal ja Põhja-Eestis kasutati ka horisontaalset, 3-4 jalal seisvat lõugutit. Kaas surus üles-alla liigutamisel tüvikule risti pandud linavarte luud linakiudude küljest lahti, seda nimetati lina lõugutamiseks. Peale lõugutamist eraldati kiud linaluudest ropsimõõgaga ropsides.[2]

Viited

muuda
  1. Eesti etnograafia sõnaraamat. Arvi Ränk. Välja andnud Õie Ränk. Tallinn. 1995, lk 107.
  2. Eesti rahvakultuuri leksikon. Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2007, lk 154.

Välislingid

muuda