"Taanieli mäng" (ladina keeles Ludus Danielis) on ladinakeelne liturgiline draama, mis rajaneb piibli Taanieli raamatule. Ühes säilinud allikatest on tekstid koos monoodilise muusikalise saatega.

Käsikiri Egerton MS 2615, "Taanieli mängu" algusleht. Värssides tekst, sissejuhatus Ad honorem tui Christe Danielis ludus iste algab vasakul puna-sinise initsiaaliga, selle kõrval paremal punasega märkus Incipit Danielis ludus 'algab Taanieli mäng'. Muusikapartiide vahel on punase tindiga remargid tegevuse kohta, sarnaselt juhenditega (rubriikidega) liturgilistes raamatutes vaimulikule liturgia läbiviimiseks. Näiteks leheküljel 101v: duo precurrentes expellent balthasar quasi interficientes eum 'kaks, joostes ette, saadavad Belsatsari välja otsekui ta tappes'

Allikad

muuda

Säilinud on kaks versiooni "Taanieli mängust". Rohkem on tänapäeval esitatud ajaliselt hilisemat, muusikaga varianti.

  • Käsikirjas BNF lat. 11331 (Hilarii versus et ludi, leheküljed 12v–16r)[1]. Selles säilinud tekstide hulka kuulub ka kolm liturgilist draamat, sh historia de daniel representanda. Teksti on kirjutanud Pierre Abélardi õpilane Hilarius ja muusikat pole märgitud. Tekst ise pärineb umbes 1140. aastast[2].
  • Käsikirjas Briti Raamatukogus, British Library Egerton MS. 2615, leheküljed 95–108[3][4]. See on ühehäälset muusikat sisaldav 13. sajandi draamatekst koos remarkidega, kirja pandud umbes 1227.–1234. aastal Beauvais' katedraalikooli juures. Tähelepanuväärne on, et suur osa tekstist on pigem kirjanduslik kui rangelt liturgiline, kuid sündmustik järgib täpselt piibli jutustust Taanieli loost kuningas Belsatsari õukonnas.

Teosest

muuda

Draama aluseks on Vana Testamendi Taanieli raamat. "Taanieli mäng" kirjeldab sellest kolme stseeni: salapärast tulikirja seinal, Babüloni langemist ja Taanieli pääsemist lõvikoopast. Draama epiloogis tuuakse sisse ka Jeesuse sünni teema. Sellepärast kantaksegi teost ette sageli jõuluajal.

Tegelased

muuda

Dramatis personae nimekirja käsikirjades eraldi ei ole, tegelased on nimetatud ilmumise järjekorras:

Tegevusliinid ja tähendused

muuda

Draama jaguneb tuntavalt kaheks osaks, milles teine on esimese järg. Esimene osa, Belsatsari pidu, kus seinale ilmub tulikiri ja vaid Taaniel suudab selle seletada, pärineb Taanieli raamatu 5. peatükist, ja teine osa, kus salalikud nõunikud soovitavad esmalt kuningas Dariusele lasta end kummardada, siis kaebavad Taanieli peale ja Taaniel visatakse lõvide auku, pärineb 6. peatükist. Keskaegset pärimust järgides on Taaniel selles loos prohvet, kes kuulutab ette Kristuse sündimise: Ecce venit sanctus ille, sanctorum sanctissimus 'ennäe, tuleb püha, pühadest pühim', kuid see lause pole pärit mitte piiblist, vaid ühest 6. sajandist pärit Pseudo-Augustinuse jutlusetekstist, mida loeti Beauvais' rahvale igal aastal. Teine liin on pärit apokrüüfilisest Habakuki loost: kui Taaniel on kinni võetud ja lõvide ette heidetud, saadab jumal oma ingli prohvet Habakuki juurde väljadel, et too viiks Taanielile õhtusöögi, ning ingel kannab Habakuki Taanieli asupaika. Kui Taaniel võtab taevasel viisil saadetud toidu vastu, siis koges publik seda kui viidet armulauale. Mängu peamine eesmärk paistab olevat pühitseda Kristuse sündi ja tuletada vaatajale meelde, et Taanieli jumal on tõeline jumal, kes hoiab oma lapsi. Taaniel on loos targem kui kõik babüloonlased, sest ta on Jumala mees, ja tema usk päästab ta lõvide käest.

Draama lõpus kolm viimast pala seostuvad Kristuse sünniga loogiliselt: Darius, näinud, et Taanieli jumal on ta päästnud, annab käsu kummardada seda jumalat igavesti. Järgneb Taanieli enda ettekuulutus Püha tulekust. Viimasena ilmub ingel-kuulutaja, kes teatab Kristuse sünnist Chartres'i Fulberti hümni sõnadega: Nuntium vobis fero de supernis natus est Christus Dominator orbis in Bethleem Jude sic enim propheta dixerat ante.

Muusika

muuda

Erineva päritoluga sisumotiivide segamise poolest on "Taanieli mängu" kaks säilinud versiooni sarnased, samuti on mõlemad rütmilises ladinakeelses värsstekstis, kuid mis on Egertoni käsikirja versiooni teinud teisest huvipakkuvamaks, on muusika. "Taanieli mängu" viiside hulgas on terve rida säravaid conductus'e-meloodiaid ja tegelaste karaktereid muusikaliselt edasi andvaid dramaatilisi dialooge, nagu õelate nõunike ja Dariuse kiirelt vahelduvad repliigid või Dariuse, satraapide ja Taanieli sõnavahetus, mis viib loo dramaatilise arenguni lõvide augus.

Teoses on kokku 51 muusikapala: soolod ja kooriosad, peale laulu, tantsu ja pillimängu on laval ka üks lahingustseen. Väärib tähelepanu, kui oluline oli autoritele, et kuulajad-vaatajad ikka kõigest aru saaksid – mitmeid sündmusi kuuleme kõigepealt jutustaja käest, siis laulab neid koor ja seejärel uuesti asjaosalised tegelased.

Muusika puhul on nähtud "Taanieli mängu" võimalikku seost nn lollidepühaga, mida Beauvais's pühitseti 1. jaanuaril. Episoodis, kus kuningat on meelitatud nõudma vaid enda kummardamist, tsiteeritakse meloodiaga kuulsat "eeslilaulu" (Orientis partibus). Päris draama alguses, kus satraabid kannavad templinõusid, aimub meloodias samuti "eeslilaulu". Beauvais' lollidepühal anti madalaima positsiooniga kleerikutele luba võtta püha korraldamine oma hoolde ja üks nende standardnaljadest oli tuua kirikusse eesel.[5]

Esitusi ja salvestisi

muuda
  • 1958. aasta 2. jaanuaril esitati teos teadaolevalt esmakordselt pärast keskaega Ameerika Ühendriikides Metropolitani Kunstimuuseumis (Met Cloisters), New York Pro Musica juhi Noah Greenbergi käe all (kes alustas tööd materjaliga juba 1956. aastal), koos Issanda Muutmise kiriku kooriga satraapide ja sõdurite osades. Samal aastal ilmus Decca plaadifirma all teose kontsertsalvestis, koos saatetekstiga heliplaadi ümbrisel, mille kirjutasid Paul Henry Lang ja benediktlane reverend Rembert Weakland, kes teksti Briti Raamatukogust leidsid ja esitamiseks ette valmistada aitasid[6].
  • 1975. aastal Pikardia gootika aasta (Année gothique de Picardie) puhul kutsuti vanamuusikakoor The Clerkes of Oxenford austusavaldusena originaalallikale esitama "Taanieli mängu" Beauvais's[7][8], heliplaat ilmus 1976. aastal[8].
  • 1975. aasta "Taanieli mängu" esitus Tallinnas (Hortus Musicus) jõudis samal aastal heliplaadile ("Mäng Taanielist". 12. saj. tundmatu autori muusikaline draama - Игра Даниилa. Музыкальная драма aнонимного aвторa 12-го векa - The Play Of Daniel. A 12th Century Liturgical Drama. Мелодия, 1975; salvestus Tallinna Heliplaadistuudio, 1975[9]). 1977. aastal ilmub see uuesti kaksikplaadil koos teiste varajase polüfoonia salvestistega Hortus Musicuselt.
  • 1985. aastal salvestas "Taanieli mängu" Beauvais' katedraalis Boston Camerata, Joel Coheni juhatamisel ja Andrea von Rammi lavastuses[10].
  • 1994. aastal ilmus CD "Ludus Danielis" ansamblilt Estampie[11], Theather der Klängega koostöös valminud lavastuse muusikaga[12].
  • 1998. aastal ilmus Harp Consorti CD "Ludus Danielis"[13].
  • 2004. aastal ilmus CD "Daniel And The Lions (Ludus Danielis)" ansamblilt New York’s Ensemble For Early Music, Frederick Renz[14].
  • 2007. aastal esitas Harp Consort (dirigent Andrew Lawrence-King) "Taanieli mängu" Southwarki katedraalis ja Cambridge'i King’s College Chapelis Akemi Horie seatud lavastusena[15].
  • 2008. aastal ilmus Harmonia Mundi USA plaadifirmalt Dufay Collective CD, koos Southwelli toomkiriku kooriga, dirigent William Lyons[16].
  • Boston Camerata uuem "Taanieli mängu" esitus toimus 2014. aasta novembris Prantsusmaalt pärit muusiku, musikoloogi ja medievisti Anne Azéma juhatusel.

Eestis

muuda

Viited

muuda
  1. Stephen K. Wright. The Twelfth-Century Story of Daniel for Performance by Hilarius: An Introduction, Translation, and Commentary. - Early Theatre, 17.1 (2014), 9–48
  2. Recueil de poésies qui a été publié en 1838 sous le titre de "Hilarii versus et ludi". - gallica.bnf.fr
  3. "British Library. Detailed record for Egerton 2615". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. oktoober 2020. Vaadatud 24. juunil 2019.
  4. British Library. Office for the Feast of the Circumsion; Hymns; Miracle play on the history of Daniel[alaline kõdulink]
  5. Play of Daniel. Invented c. 1200 A.D.; re-invented for the 21st C. - Daniel at 50. - playofdaniel.org
  6. J. Gollin. "The Play of Daniel: A Twelfth-Century Drama” - New York Pro Musica, under the direction of Noah Greenberg (1958). - Library of Congress. - loc.gov
  7. Noah Greenberg, New York Pro Musica. The Play of Daniel - A Twelfth Century Musical Drama. - (CD ümbrise tekst)
  8. 8,0 8,1 The Clerkes Of Oxenford. - discogs.com
  9. Hortus Musicus – Gregoriuse Laul. Varane Polüfoonia. Mäng Taanielist. - discogs.com
  10. "Daniel: A Masterpiece Revisited. - The Boston Camerata - bostoncamerata.org". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. juuni 2019. Vaadatud 24. juunil 2019.
  11. The History of Estampie. - estampie.de
  12. THEATER DER KLÄNGE & ESTAMPIE: Ludus Danielis. - youtube.com
  13. The Harp Consort / Andrew Lawrence-King – Ludus Danielis: The Play Of Daniel. - discogs.com
  14. New York’s Ensemble For Early Music*, Frederick Renz ‎– Daniel And The Lions (Ludus Danielis). - discogs.com
  15. Ludus Danielis: The Play of Daniel. - Cambridgeshire. BBC Home
  16. "Ludus Danielis - The Play Of Daniel / The Dufay Collective, Et Al. - arkivmusic.com". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. august 2014. Vaadatud 24. juunil 2019.
  17. 17,0 17,1 ESTONIA MAJA 100: "Taanieli mäng". - kultuurikava.ee
  18. Riina Vanhanen. - Eesti Lavastuskunstnike Liit
  19. Mustonen toob murrangulise tähtsusega «Taanieli mängu» taas lavale. - Postimees, 18. september 2013
  20. A. Kõlar. Taanieli mängu võimalikkusest Eestimaal. Sirp, nr 5, 6 veebruar 1998
  21. Vanamuusika festival kuulub Viljandi imago juurde. - Sakala, 7. juuli 2004
  22. M. Tomson. Viljandi vanamuusikafestival. 06.08.2004
  23. H. Meibaum. "Taanieli mäng" – peast ja eesti keeles. - Sirp, 16.07.2014
  24. E. Kivisild. Vanamuusika festivali kontserte seob laul. - Sakala, 5. juuli 2019

Välislingid

muuda