TAREN

TAREN (ka tareen) on fosfororgaaniliste mürkide (näiteks sariin) vastane aine, mis oli kasutusel Nõukogude Liidu sõjaväes. Ravimit tarvitati suukaudsete tablettidena pärast mürkidega saastumist. TAREN kuulus NSV Liidu individuaal esmaabipakkettidesse AI-2 ja AI-4.

TARENi koostisosad takistavad närvimürkide koliinesteraasi inhibeerivat toimet.

Vastumürgi peamine toimeaine on aprofeen, lisaks sisaldab TAREN ka tsüklodooli, klorosiili ja karbakoliini.

Hallutsinatsioone tekitava toime tõttu kasutatakse TARENit aeg-ajalt mõnuainena. Psühhotroopse ainena liigitub ta hallutsinogeenide, täpsemalt deliriantide alla. Erinevalt psühhedeelsetest hallutsinogeenidest on deliriandid mürgised ja võivad üledoosi korral põhjustada surma.

Eestis kuulub TAREN narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. ^[1]

Toimemehhanism muuda

Fosfoorgaanilised närvimürgid toimivad organismis atsetüülkoliinesteraasi inhibiitorina. Nad pärsivad pöördumatult ensüüm koliinesteraasi võimet lagundada neurotransmitter atsetüülkoliini, mistõttu selle hulk suureneb kontrollimatult ning põhjustab lihasparalüüsi, spasme ja lõpuks surma.

TAREN sisaldab erinevaid aineid, mis mõjutavad samuti koliinergilist süsteemi. Aprofeen on m-kolinoblokaator, mis vaatamata hulgaliselt tekkivale ja lagundamata atsetüülkoliini hulgale blokeerib m-kolinoretseptorid, nii et atsetüülkoliin ei saa sellega seostuda ega oma toimet avaldada. Et aprofeen blokeerib m-kolinoretseptorid, toimib ta muskariini antagonistina. Seetõttu võib TARENi tarvitamine vales doosis või ilma vajaduseta (mürgistuseta) kaasa tuua kolinoblokaatoritele omaseid kõrvaltoimeid.

Ka tsüklodool on muskariini antagonist. Ta on sünteetiline m-kolinoretseptorite blokaator, mis avaldab ka nõrka n-kolinoblokeerivat toimet. Samuti omab tsüklodool antispastilist toimet silelihastele.

Karbakoliin on atsetüülkoliini retseptori agonist. Selle aine eesmärk TARENi koosseisus on konkureerida fosfoorgaaniliste ühenditega atsetüülkoliinesteraasiga seondumisel ning seetõttu hoida alles atsetüülkoliinesteraasi võimet olemasolevat atsetüülkoliini lagundada.

Kõrvaltoimed muuda

Tugeva antikoliinergilise ehk kolinoblokeeriva toime tõttu tekitab TARENi kasutamine hulganisti kõrvaltoimeid:

ataksia, koordinatsioonihäired;
värinad;
suukuivus;
kurgu- ja ninalimaskestade kuivamine;
higistamise lakkamine, selle tulemusena on häiritud organismi termoregulatsioon, mille tagajärjel tekib nahapunetus üle keha;
kehatemperatuuri tõus;
nägemishäired:
- pupillide laienemine, mille tulemusena suureneb valgustundlikkus ja tekib fotofoobia e valguskartlikkus;
- akommodatsioonivõime kadu – raskus pilku fookustada;
- topeltnägemine;
tahhükardia e südame löögisageduse tõus;
uriini eritumine aeglustub;
seedimine ja peristaltika (soole liikumine) aeglustuvad;
silmasisene rõhk tõuseb.

Kesknärvisüsteemile avaldatav mõju sarnaneb deliiriumiga, esineda võib

segasus;
desorienteeritus;
agiteeritus;
hingamispeetus;
lühiaegne mälukaotus;
mõtlemishäireid;
kõnehäireid;
müokloonilisi tõmblusi;
kõrgenenud reaktiivsus valgus- ja heliärritustele;
nägemishäireid:
- valgussähvatused;
- nägemisvälja muutumine;
- "lumesadu";
- tunnelnägemine;
hallutsinatsioone, tavaliselt visuaalseid:
- pindade ja servade näiv lainetamine või paindumine;
- elavad mustrid;
- putukate või ämblike nägemine;
- erinevad tõelised hallutsinatsioonid (vastandina pseudohallutsinatsioonidele);
krambid;
kooma;
surm;

Viited muuda

↑ "Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjad I–VI" (PDF). Riigi Teataja. 17. jaanuar 2020. Vaadatud 26.02.2020.

Välislingid muuda

[1] "Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjad I–VI" (PDF). Riigi Teataja. 17. jaanuar 2020. Vaadatud 26.02.2020.

[1]