Tahhükardia ehk südamepekslemine on südame löögisageduse tõus võrreldes tavapärasega. Tahhükardia piiriks loetakse kokkuleppeliselt 100 lööki minutis.

EKG pilt tahhükardiast

Nagu ka teised südame rütmihäired, esineb tahhükardiat tervetel inimestel sageli ning see ei ole seotud mingi püsiva tervisekahjustusega ega kutsu iseenesest seda esile. Terve inimene talub kaebusteta südame löögisageduse kõikumist vahemikus 40– 160 (ja enam) lööki minutis.

Südame löögisageduse tõusu võivad tervetel inimestel esile kutsuda füüsiline pingutus, teatud ravimite tarvitamine, autonoomse närvisüsteemi või endokrinoloogilise süsteemi töö omapärad.

Tahhükardia on sage ärevushäirete sümptom. Terve südame korral tahhükardiat ei ravita.

Tahhükardia võib olla ka südame teatud haiguslike seisundite sümptom.