T-44
T-44
| |
|---|---|
| T-44 tehnilised andmed | |
| Pikkus | 6,07 m |
| Laius | 3,10 m |
| Kõrgus | 2,40 m |
| Kaal | 31-31,5 t |
| Kiirus | maastikul ? km/h maanteel 55 km/h |
| Käiguvaru | maanteel ? km/h maanteel 235 km |
| Suurtükk | 85 mm 58 mürsku |
| Kuulipildujad | 2X 7,62 mm padrunit 2750 |
| Soomus | Kuni 120 mm |
| Mootor | diiselmootor V-44 |
| Mootori võimsus | 520 hj |
| Meeskond | 4 inimest |
T-44 oli Teise maailmasõja lõpus Nõukogude Liidus konstrueeritud ja toodetud keskmine tank. Teises maailmasõja lahingutes tank siiski ei osalenud ja seda hoiti pikka aega saladuses.
Eellugu muuda
T-44 projekteerimist alustati 1943. aasta lõpus tehase Nr.183 konstrueerimisbüroos, nimega objekt 136,[1] Aleksander Morozovi[2] juhtimisel. Uus tank põhines T-34-l ja rakendas Teises maailmasõjas omandatud kogemusi. Mõningaid mõjutusi sai uus tank ka T-43-lt ja T-34M-ilt.[1]
Tootmiseversioonile eelnes mitu erinevat prototüüpi. Aastal 1944 ehitatud T-44-85 oli 85 mm kahuriga D-5T ja T-44-2 oli 122 mm kahuriga D-25T. Aastal 1945 ehitati prototüüp, millele oli monteeritud 100 mm kahur D-10T. D-5T oli kasutusel enne ZIS-S53, mida kasutati T-34/85 peal ja hiljem T-44 seeriamasinatel. 122 mm kahur D-25T osutus keskmise tanki jaoks sobimatuks. Tornis oli liiga kitsas, et nii suure kaliibriga laskemoona käsitseda ja laskemoonavaru oli vaid 24 mürsku.[1] Ka 100 mm kahurit ei võetud tehniliste raskuste tõttu kasutusele.[2]
Kirjeldus muuda
T-44 oli võrreldes T-34-ga 10 cm laiem ja 30 cm madalam. Madalam profiil võimaldas loobuda T-34 püramiidjast pealisehitisest ja anda tankile lihtsam kuju. Külg- ja tagaseinad tehti vertikaalsed ja ainult esiosa oli kaldus. Mehaaniku luuk, mis T-34 oli esiosal, paigutati tanki peale, sest mürsu tabamuse korral kippus see eest lendama. Ette jäeti ainult kitsas tripleksklaasiga täidetud vaatepilu. Kuna vaatepilust avanes suhteliselt kitsas vaateväli, siis paigutati juhi ette ka 56-kraadise vaateväljaga periskoop.[2]
Tanki põhirelv oli 85 mm kahur ZIS-S53 ja lisaks oli selle ka kaks 7,62 mm kuulipildujat. Laskemoonavaru oli 58 mürsku kahurile ja 2750 padrunit kuulipildujatele. T-44 kaalus umbes 31 tonni. Torni soomus oli 90 mm nagu ka T-34-l, kuid kere soomuse paksust suurendati 120 millimeetrini.[2] Mootorina kasutati 500-hobujõulist diiselmootorit V-44, mis asetses erinevalt varasematest vene tankidest põiki.[2] Mootorit modifitseeriti mõnevõrra, mistõttu võimsus suurenes 520 hobujõuni.[1]
Tanki meeskond oli nelja liikmeline: komandör, sihtur, laadur ja mehaanik. Komandör täitis ka radisti ülesandeid.[2]
Tootmine muuda
Tanki toodeti 1944–1945 Harkivis tehases nr 75 kas 965[1][2] või 665[2] tükki. Kui T-54 1946. aastal kasutusele võeti, siis arendustööd T-44 kallal lõppesid, kuid seda toodeti kuni 1947. aastani edasi.
Kasutamine muuda
Üheski Teise maailmasõja lahingus see tank ei osalenud, kuigi mõned üksikud masinad saadeti Idarindele.[1] Pärast sõja lõppu hoiti T-44 pikka aega saladuses. Seda ei näidatud ei paraadidel ega ajakirjanduses piltidel.[2] Tanki kasutati ainult Nõukogude armees ja see jäi modifitseeritud või ümberehitatud kujul relvastusse kuni 1970. aastateni.[1]
Mõned masinad saadeti ka Ungari ülestõusu maha suruma, kuid lahingutes neid teadaolevalt ei nähtud. Saladuskate tõsteti alles 1960. aastatel, kui T-44 kasutati nõukogude sõjafilmides. Filmis "Sõduri isa" kasutati seda millegipärast T-34 rollis ja filmis "Tegutse vastavalt olukorrale" Tiger I-na (visuaalselt modifitseerituna).[1]
Variandid muuda
- T-44-85 (1944) – esimese (85 mm D-5T kahuriga) ja teise (85 mm ZIS-S53 kahuriga) põlvkonna prototüübid.[1]
- T-44A (1944) – kolmanda põlvkonna prototüübid ja hiljem seeriamasinad.[1]
- T-44M (1961) – T-44A modifikatsioon. Veermik, sealhulgas käigukast, roomikud ja tugirattad on vahetatud T-54-l kasutusel olevate vastu. Ka mootor on T-54-lt üle võetud 12-silindriline 523-hobujõuline (390 kW) vesijahutusega 38,88-liitrine diiselmootor V-54. Suurendati laskemoonavaru 58 mürsult 61-ni, paigaldati uued raadiod R-113 ja R-120, soojendus, infrapunasihik, öönägemisseade TVN-2 juhile, paigaldati 150 l lisakütusepaak, mis suurendas kütusevaru 800 liitrini. Tanki käiguvaru suurenes 420–440 kilomeetrini. T-34-le iseloomulik üksik esituli vahetati kahe T-54 esitule vastu.
- T-44S (1966) – T-44A, millele sobitati Cyclone'i kahetasandiline kahuristabilisaator.
- T-44MK (1963) – T-44M on muudetud komandöritankiks. Raadiosüsteemiks on R-112 ja laskemoonavaru on vähenenud 15 mürsu võrra.
- T-44MS (1965) – T-44M, millele sobitati "Cyclone" kahetasandiline kahuristabilisaator. Lisaks suurendati käiguvaru.
- BTS-4A või BTS-4-44M (1965) – T-44M, mis on muudetud soomustatud evakuatsioonimasinaks. Torn on eemaldatud. Tankile on paigutatud raam varustuse jaoks, vints ja kokkukäiv kraana kuni 3 tonniste raskuste tõstmiseks ning snorkel.
- T-44 – mõned T-44-d muudeti fikseeritud tulepositsioonideks. Tank kaevati kere ülaosani maase ja torn maskeeriti betooni abil kiviks. Mootor ja käigukast eemaldati tavaliselt.
- T-44-122 (1944) – prototüüp 122 mm D-25-44T kahuriga. Ei võetud kasutusele.[1]
- T-44-100 (1945) – prototüüp 100 mm D-10T kahuriga. Torni peale oli paigutatud 12,7 mm kuulipilduja ja külgedele oli paigaldatud 6 mm ekraanid kaitseks tankitõrjemürskude eest. Kütusepaakide mahutavus suurenes 1035 liitrini. Tank kaalus 34,55 tonni. Ei võetud kasutusele.[1]
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Mati Õun. Tankid, mis ei vallutanud Euroopat. Tallinn Sentinel 2005 ISBN 9985960904
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: T-44 |