Tšibtša keeled

Tšibtša keeled on keelkond, mille keeli räägitakse traditsiooniliselt Kesk-Ameerikas Hondurase idaosast kuni Colombia põhjaosani, sealhulgas ka Nicaraguas, Costa Ricas ja Panamas. Keelkond on saanud nime väljasurnud tšibtša keele järgi, mida rääkisid Bogotá linna elanikud eurooplaste invasiooni alguses. Geneetilised ja keeleteaduslikud uuringud on aga näidanud, et tšibtša keelte ja neid rääkivate inimeste asuala kese on algselt olnud hoopis põhja pool, Costa Rica ja Panama piiri ääres, kus keelkonna keelte esinemus on kõige mitmekesisem.

Keelkonda kuuluvad bari, boruka, bribri, buglere, ika, kabekari, kogi, kuna (piirikuna ja San Blasi kuna), malaio keel, maleku, ngäbere, petši, rama, teribe, tšimila ja tunebo keel (jaguneb Angosturase tunebo, kesktunebo, läänetunebo ja Barro Negro tunebo keeleks) ning mitu väljasurnud keelt, nagu korobisi, suerre, tukurrike, voto ja tšibtša keel. [1][2][3]

Viited muuda