Ava peamenüü

Tšehhi

riik Kesk-Euroopas
(Ümber suunatud leheküljelt Tšehhi Vabariik)
Disambig gray.svg  See artikkel räägib praegusest Euroopa riigist; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit Čechy.

Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse siiski nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas). Piirneb Poola, Saksamaa, Austria ja Slovakkiaga.

Tšehhi Vabariik


tšehhi Česká republika
Tšehhi lipp Tšehhi vapp
Tšehhi lipp Tšehhi vapp
Tšehhi asendikaart
Riigihümn "Kde domov můj"
Pealinn Praha
Pindala 78 866 km²
Riigikeel tšehhi
Rahvaarv 10 649 800 (1.01.2019)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 135 in/km²
President Miloš Zeman
Peaminister Andrej Babiš
Iseseisvus Tšehhoslovakkia jagunemisel
1. jaanuaril 1993
SKT 215,726 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 20 379 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik kroon (CZK)
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .cz
ROK-i kood CZE
Telefonikood 420
Tšehhi kaart

Praegune riik tekkis Tšehhoslovakkia lagunemisel Tšehhi Vabariigiks ja Slovaki Vabariigiks. Hõlmab ajaloolised piirkonnad Čechy ja Morava ning osa Sileesiast (Tšehhi Sileesia).

Tšehhi kuulub Euroopa Liitu, NATOsse ja OECDsse.

NimiRedigeeri

  Pikemalt artiklis Tšehhi Vabariigi nimi

Tšehhi keeles on nimi Čechy tähistanud nii ajaloolist piirkonda, mida eesti keeles nimetatakse ajaloolises kontekstis ka Böömimaaks (ning mida on nimetatud Tšehhiaks), kui ka laiemat ala, mis enam-vähem vastab praeguse Tšehhi Vabariigi territooriumile. On tuntud puudust riigi ühemõttelisest lühinimest. Ametlikult on selleks Česko, kuid enamik Tšehhi inimesi väldib seda ja kasutab nimekuju Česká republika.

RiikRedigeeri

RahvastikRedigeeri

ReligioonRedigeeri

Umbes 35% tšehhe tunnistab roomakatoliku usku, 9% on hussiidid ja 8% on teisi protestantlike rühmi, näiteks luterlasi. 40% elanikest ei kuulu kirikusse.

Praeguse Tšehhi Vabariigi aladel elas varem ka palju juute. Nad saabusid siia 10. sajandil Saksamaalt ja Ungarist. Tšehhid ei tahtnud neid oma küladesse ja nii pidid juudid ise oma asulad rajama. Neid tekkis peamiselt Praha vanalinna Vltava jõe äärde (Josevof). Juudid pidid sajandite vältel taluma palju tagakiusamisi. 1939. aastal kui Saksa väed tungisid Tšehhoslovakkiasse, viidi tuhanded juudid koonduslaagritesse. Pärast sõda naasis vaid kolmandik. Kommunistliku režiimi ajal ei lubatud juutidel oma kombeid täita, nii lahkusid paljud Tšehhoslovakkiast. Praegu on Tšehhis umbes 6000 juuti.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 4.05.2019, Počet obyvatel v obcích - k 1.1.2019.
  2. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 19.10.2018.
  3. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.

VälislingidRedigeeri