Swantibor I
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2020) |
Artiklis puuduvad viited. (Oktoober 2020) |
Swantibor III (või teisiti loendamise alusel Swantibor I) (u. 1351 – 21. juuni 1413) oli Pommeri dünastia liige, Pommeri-Stettini hertsog ja mõnda aega Mittelmarki kuberner.
Elu muuda
Swantibor III oli Pommeri-Stettini hertsogi Barnim III poeg. Pärast Barnim III surma 1368. aastal valitsesid tema kolm elusolevat poega Kasimir III, Swantibor III ja Bogislaw VII Pommeri-Stettinit üheskoos.
Nende võimulesaamise ajal oli Taani kuningas Valdemar IV sõjas Hansa Liidu ja selle liitlastega, eriti Mecklenburgi hertsogi Albrecht II-ga. Hertsog Barnim III oli Taani poolel. Kuid tema pojad tegid 7. novembril 1368 Albrechtiga rahu ja jäid Taani suhtes neutraalseks. See viis nad konflikti Brandenburgi markkrahvi Ottoga, kes oli Taani poolel. See konflikt arenes sõjaks. Hertsog Kasimir III suri Chojna piiramise ajal 1372. aastal.
Pärast Kasimiri surma valitsesid Swantibor III ja Bogislaw VII üheskoos, kusjuures Swantibor III mängis nüüd juhtivat rolli. Ta seisis silmitsi väljakutsega säilitada mitmeks osahertsogkonnaks jaotatud Pommeri positsioon naabrite, eriti Brandenburgi vastu. Kui keiser Karl IV (1316–1378) üritas Brandenburgi oma sugulastele võita, kartis Swantibor esialgu, et Karl IV taaselustab vanad väited, nagu omaks Brandenburg süseräniteeti Pommeri üle. 17. mail 1373 ühendasid kõik Pommeri hertsogid, see on Swantibor III ja Bogislaw VII Pommeri-Stettinist, Wartislaw VI ja Bogislaw VI Pommeri-Wolgastist, Bogislaw V Pommeri-Stolpist ning Kammini piiskop Philipp von Rehberg jõud oma huvide ja nende ühise omandi Pommeri kaitseks. Kui keiser Karl IV oli 15. augusti 1373. aasta Fürstenwalde lepinguga Brandenburgi oma perekonnale omandanud, algatas Karl Pommeri hertsogitega hoopis sõbralikud suhted, võib-olla seetõttu, et oli abiellunud Bogislaw V tõtre Elisabethiga. Karl IV oli eriti sõbralik Swantiboriga, kes osales aeg-ajalt keisririigi asjades ja kes tegutses keiserliku kohtunikuna.
Olukord Pommeris oli endiselt korrastamata. Hertsogitel oli Pommeri linnadega konflikte ja nende käimasoleva vaenu tõttu nappis raha.
Suhe naabri Saksa orduga oli vastuoluline. 1388. aastal teenisid Swantibor III ja Bogislaw VII korraks Ordut. Kuid 1403. aastal üritas Swantibor teha oma pojast Otto II Riia peapiiskoppi, Saksa ordu tahte vastaselt, kes toetas sellele kohale Johann von Wallenrode kandidatuuri. Grünwaldi lahingus 1410. aastal võitles Swantibori poja Kasimir V juhitud Pommeri kontingent Saksa ordu poolel. Saksa ordu kaotas lahingu ja Kasimir võeti võidukate poolakate poolt vangi. Kuid varsti pärast seda ta vabastati.
1388. aastal läänistas Karl IV poeg Sigismund (1368–1437) Jobstile (1351–1411) Brandenburgi margi. Brandenburgi ja Pommeri vahel puhkesid taas konfliktid. 1409. aastal jõuti Jobsti ja Swantibori vahel kompromissini ning Jobst läänistas Swantiborile Beeskowi isandkonna. Seejärel laskus Swantibor vaidlustesse Beeskowi kohaliku aadliga, kes oli teda varem Jobsti vastu toetanud.
Pärast Jobsti surma 1411. aastal läänistas Sigismund Brandenburgi Nürnbergi linnakrahvile Friedrich VI, kellest sai hiljem Brandenburgi kuurvürst Friedrich I. Swantibor jäi esialgu Mittelmarki kuberneri kohale. Kuid 1412. aastal astus ta tagasi ja jättis valitsusasjad oma poegadele. Swantibori pojad sattusid varsti sõjalistesse konfliktidesse Friedrichiga ning hertsogid Otto II ja Kasimir V võitsid Friedrichit teises Kremmeni tammi lahingus.
Swantibor III suri 21. juunil 1413, kui konflikt Brandenburgiga veel käis. Ta maeti tsistertslaste ordu kloostrisse Kołbaczis.
Ajaloolase Martin Wehrmanni (1861–1937) otsus oli, et hertsog Swantibor näib olevat olnud energiline ja võimekas valitseja, kes kahjuks oma riigi olukorra tõttu ei suutnud püsivaid tulemusi saavutada.
Abielu ja lapsed muuda
1374. aastal abiellus Swantibor III Nürnbergi linnakrahvi Albrecht der Schöne tütre Annaga. Nad said järgmised lapsed:
Vaata ka muuda
| Eelnev Kasimir III |
Pommeri-Stettini hertsog 1372–1413 |
Järgnev Kasimir V |