Suur-säsiürask

Suur-säsiürask (Tomicus piniperda) on mardikaliik.[2][3]

Suur-säsiürask
Suur-säsiürask (b)
Suur-säsiürask (b)
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Putukad Insecta
Alamklass Tiibputukad Pterygota
Infraklass Uustiibsed Neoptera
Ülemselts Endopterygota
Selts Mardikalised Coleoptera
Alamselts Polyphaga
Ülemsugukond Curculionoidea
Sugukond Kärsaklased Curculionidae
Alamsugukond Ürasklased Scolytinae
Perekond Säsiürask Tomicus
Liik Suur-säsiürask
Binaarne nimetus
Tomicus piniperda
(Linnaeus, 1758)
Sünonüümid
  • Blastophagus piniperda
  • Blastophagus major Eggers, 1943
  • Bostrichus testaceus Fabricius, 1787
  • Dermestes piniperda Linnaeus, 1758
  • Hylurgus analogus LeConte, 1868
  • Tomicus analogus (Leconte, 1868)
  • Tomicus major (Eggers, 1943)
  • Tomicus testaceus (Fabricius, 1787)[1]

Kirjeldus muuda

Täiskasvanud suur-säsiürask on 3 kuni 5 mm pikkune mardikas.

Haudepilt muuda

Suur-säsiüraskid kaevandavad käike harilikult nõrgestatud peremeespuude aga ka toore metsamaterjali sees. Noormardikad kaevandavad käike aga noorte kasvavate männivõrsete säsis.[4]

Peremeespuude võrsekahjurina muuda

Mardikate peremeespuudeks on harilikult harilik mänd. Täiskasvanud mardikate poolt söödud võrsed varisevad maha ja seetõttu loetakse mardikaid metsakahjuriteks.

Levila muuda

Neid võib kohata Euroopas (sh Eestis) ja Ameerika Ühendriikides.

Viited muuda

  1. Sissekanne BioLib-es, Veebiversioon (vaadatud 08.02.2014) (inglise keeles)
  2. Loomade elu 3:274.
  3. Suur-säsiürask andmebaasis eElurikkus  , Veebiversioon (vaadatud 27.11.2016)
  4. Kaljo Voolma, Olulisemad putukkahjurid taimlates, puukoolides, metsakultuurides ja puistutes, Veebiversioon (vaadatud 08.02.2014)

Välislingid muuda

Selles artiklis on kasutatud prantsuskeelset artiklit fr:Tomicus piniperda seisuga 08.02.2014.