Sularaha
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2017) |
Sularahaks nimetatakse raha füüsilist vormi. Sularaha kasutatakse pangakaartide asemel kaupade ja teenuste eest tasumisel või tehingute tegemisel. Kuigi raha tähendab tavaliselt käes olevat raha, saab seda kasutada ka pangakontode, tšekkide või mis tahes muu valuutana, mis on kergesti ligipääsetav ja mida saab kiirelt muuta füüsiliseks sularahaks.
Sularaha kasutamine muuda
Sularaha on oma füüsilises vormis kõige lihtsam, kõige laiemalt aktsepteeritud ja usaldusväärne makseviis. Kontrollid võivad krediitkaarte tagasi lükata, kuid sularaha ei vaja täiendavat töötlemist. Siiski on inimestel üha sagedamini sularaha kaasas, kuna elektrooniline pangandus ja maksesüsteemid on järjest enam sõltuvad.[1]
Rahanduses ja panganduses on sularahas näidatud ettevõtte käibevara või vara, mida saab ühe aasta jooksul sularahaks muuta. Ettevõtte rahavood näitavad ettevõtte sularaha netosummat pärast sissetuleva ja väljamineva raha ja varade faktooringut ning võivad potentsiaalsetele investoritele olla head vahendid. Ettevõtte rahavoogude aruanne näitab sissetulevat sularaha (näiteks tulu) ja väljaminevat sularaha, mida kasutatakse kulude (näiteks varustuse ja investeeringute) maksmiseks.[1]
Sularaha ajaloolised vormid muuda
Sularaha on kasutatud ajast, mil on kaubeldud kaupade ja teenustega. Selle vorm sõltub tegevuskultuurist. Tsivilisatsioon on viimase 4000 aasta jooksul kasutanud väärismetalle, näiteks vaske, pronksi, hõbedat ja kulla münte. Peale nende on veel kasutatud sularahana merekarpe või kaalukaupa, sealhulgas soola ja suhkrut. Tänapäeval koosneb sularaha ka müntidest, mille metallväärtust ei arvestata.[1]
Paberrahast on hiljuti kujunenud sularaha, mis ulatub tagasi 18. sajandisse, ja selle väärtuse määrab selle kasutajate usk valitsusse, kes toetab valuutat. Hinna kindlakstegemise võime avaldab ulatuslikku mõju majandusele. See võib mõjutada inflatsiooni või kaupade ja teenuste hinnatõusu. Mida suuremad on hinnad, seda väiksem on ostujõud paberraha või mündiga. Inflatsioon võib põhjustada probleeme majandusele, mis ei mõista kontseptsiooni; üldiselt on hea tava hoida inflatsioon miinimumini ja täielikult vältida deflatsiooni. Deflatsioon on vastupidine inflatsioonile, hindade alandamisele, ja põhjustab tihti majanduslangust. Tšekid, deebetkaardid, krediitkaardid ja (hiljuti) internetipangandus on vähendanud inimeste vajadust võtta sularaha mis tahes kujul.[1]
Euro muuda
Euro on sularahana kasutusel olnud alates 2002. aastast. Praeguseks kasutab seda ligi 350 miljonit inimest 19-s Euroopa riigis. Eestis tuli euro maksevahendina kasutusele 1. jaanuaril 2011. Peale Eesti kuuluvad euroala riikide hulka ka Belgia, Madalmaad, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Iirimaa, Austria, Soome, Hispaania, Portugal, Luksemburg, Kreeka, Sloveenia, Küpros, Malta, Slovakkia, Läti ja Leedu. Euroopa Ühendusega tehtud ametliku kokkuleppe alusel kasutatakse eurot ka Andorras, Monacos, San Marinos ja Vatikanis. Europangatähtede seerias on seitse nimiväärtust. Eri nimiväärtusega pangatähed on eri mõõtu: mida suurem nimiväärtus, seda suurem on ka pangatäht. Pangatähtedel on kujutatud Euroopa kultuuriajaloo eri ajastuid ja arhitektuuristiile. Esimese seeria pangatähtede kujunduse autor on Robert Kalina.[2]
Euro rahatähed muuda
| Nimiväärtus | Pangatähe mõõtmed | Pangatähe põhivärv | Kujunduses kasutatud motiiv |
| 500 € | 160 × 82 mm | lilla | modernne 20. sajandi arhitektuur |
| 200 € | 153 × 82 mm | kollakaspruun | 19. sajandi raua- ja klaasiarhitektuur |
| 100 € | 147 × 82 mm | roheline | barokk- ja rokokoostiil |
| 50 € | 140 × 77 mm | oranž | renessanss-stiil |
| 20 € | 133 × 72 mm | sinine | gooti stiil |
| 10 € | 127 × 67 mm | punane | romaani stiil |
| 5 € | 120 × 62 mm | hall | klassikaline stiil |
4. aprillil 2017 sai euro teise seeria 50-eurose pangatähe. 50-eurone on nii Eestis kui ka euroalal kõige kasutatavam nimiväärtus. Uutel pangatähtedel on kasutusele võetud uuenduslikud turvaelemendid, mis tagavad europangatähtede usaldusväärsuse ja võltsimiskindluse.[2]
Sularahata ühiskond muuda
Pikemalt artiklis Sularahata ühiskond
Sularahata ühiskond on idee, et tulevikus on sularaha koondamine asendatud elektrooniliste vahenditega. Ühendkuningriigis on teatatud, et üks seitsmest inimesest ei kasuta enam sularaha, kuna ühiskond sõltub järjest enam kaardi- ja nutitelefonimaksetest.[3]