Sulandmorfeem
Sulandmorfeem ehk portmanteau-morfeem on morfeem, mis väljendab korraga mitut tähendust. Sellised morfeemid on omased flekteerivatele keeltele. [1] [2]
Eesti keel muuda
muuda
- Lühikeses ainuses sisseütlevas vormis, kui kokku on sulanud sõnatüvi ja kääne. Näiteks vormis kinno (vrd vormiga kino-sse, kus tüve ja käände eristus on selge).
- Tüvemitmuses, kui kokku on sulanud sõnatüvi ja mitmuse tunnus. Näiteks vormis elanike-l, vrd elanikku-de-l.
- Tüveülivõrdes, kui kokku on sulanud tüvi ja ülivõrde tunnuse vokaal. Näiteks vormis vani=m (tüvi=võrre), vrd ausa-im (tüvi-võrre)
- Mitmuse osastavas, kui kokku on sulanud mitmuse ja osastava tunnus. Näiteks vormis kivi-sid, vrd tellise-i-d.
- Isikulise tegumoe mineviku kesksõnas, kui kokku on sulanud aja ja kesksõna tunnused, näiteks vormis osa-nud (tüvi-aeg:kesksõna)
- Umbisikulise tegumoe mineviku kesksõnas, kui ühte on sulanud tegumoe, aja ja kesksõna tunnused, näiteks vormis osa-tud (tüvi-tegumood:aeg:kesksõna). [3]
Näiteid eesti keele sõnatuletuses kasutatavatest sulandmorfeemidest: muuda
- -sta
-sta on sulandmorfeem, mis on tekkinud s-lõpulise tuletustüve põhjal moodustatud ta-tuletise (nt puhas-ta-ma) analoogial. sta-tuletisi moodustatakse peamiselt käändsõnadest, kuid leidub üksikuid näiteid ka verbitüvelistest (rebestama), partiklitüvelistest (ärastama) ja kinnistüvelistest (ülistama) tuletistest. Nimisõnatüvelised sta-tuletised on näiteks lõhestama, killustama, kõdistama, orjastama; omadussõnatüvelised on näiteks kurvastama, nõrgestama, peenestama, pimestama; deskriptiivtüvelised on näiteks sosistama, puristama, madistama, vilistama. [4]
- -nda
-nda on sulandmorfeem, mis on tekkinud -ne ja -da sulandumisel. Peamiselt moodustatakse selle abil tuletisi nimisõnadest. Selle liite abil moodustatud vormid on nt eestindama, kavandama, küljendama, lapsendama. [5]
- -tle ja -tele
-tle ja -tele sulandmorfeemid põhinevad le-tuletiste analoogial. Tegu pole eriti produktiivse tuletustüübiga, kuid liide liitub nii nimi- kui tegusõnatüvedele. Näiteks on tle-liitega verbitüvelised tuletised küsitlema, kaalutlema, määratlema, loetlema. Nimisõnatüvelised tuletised on näiteks imetlema, õnnitlema, suunitlema. [6]
- -stu
-stu sulandmorfeem on tekkinud liidete -sta ja -u põhjal. Peamiselt kasutatakse nimisõnatuletistes, mõnel juhul ka omadussõnadest tuletamisel. Nimisõnatüvelised on näiteks lesestuma, loomastuma, vennastuma; omadussõnatüvelised näiteks haigestuma, ägestuma.[7]
- -ki ja -gi
Sulandmorfeemid põhinevad k-i- ja g-i-liitliitega tuletatud verbidel. Selliseid tuletisi leidub kümmekond ja tegu on ebaproduktiivse tuletustüübiga. Tuletised on moodustatud deskriptiivtüvedest, näiteks puhkima, ähkima, röhkima, määgima. [8]
Näiteid teistest keeltest muuda
Inglise keeles võib sulandmorfeemina analüüsida näiteks sõna worse ‘halvem’, kus on kokku sulandunud sõna tüve (bad ‘halb’) ja keskvõrde tähendused.[9] Selliseid tüvemuutustel põhinevaid vorme nimetatakse ka supletiivseteks vormideks. [10]
Ladina keeles on sulandmorfeem näiteks -us, millega tähistatakse nii ainsust kui ka nominatiivi käänet (nt sõnas hortus ‘aed’). [11]
Gruusia keeles kasutatakse 3. isikus verbide lõpus sulandmorfeemi, milles on kokku sulandunud isiku, arvu ja aja või kõneviisi tunnused. [12]
Viited muuda
- ↑ Kroeger, P. R. 2005. Analyzing grammar: An introduction. Cambridge University Press, 22.
- ↑ Viht, Annika, Habicht, Külli 2019. Eesti keele sõnamuutmine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 46.
- ↑ Viht, Habicht 2019: 46.
- ↑ Kasik, Reet 2015. Sõnamoodustus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 154.
- ↑ Kasik 2015: 156
- ↑ Kasik 2015: 163
- ↑ Kasik 2015: 167
- ↑ Kasik 2015: 173
- ↑ Sims, Andrea, Haspelmath, Martin 2010. Understanding Morphology, 2ed. https://doi.org/10.4324/9780203776506, 64.
- ↑ Kroeger, P. R. 2005. Analyzing grammar: An introduction. Cambridge University Press, 23.
- ↑ Chuang Y-Y., Lõo K., Blevins JP., Baayen RH. 2020. Estonian Case Inflection Made Simple: A Case Study in Word and Paradigm Morphology with Linear Discriminative Learning. In: Körtvélyessy L, Štekauer P, eds. Complex Words: Advances in Morphology. Cambridge: Cambridge University Press, 119–141. https://doi.org/10.1017/9781108780643.008.
- ↑ Boeder, W. 1999. A slot-filling constraint in the Georgian verb and its syntactic corollary. STUF - Language Typology and Universals, 52(3-4), 241–254. https://doi.org/10.1524/stuf.1999.52.34.241, 244.