Soomuld
Soomuld on muld, mille pindmiseks horisondiks on kuivendamata olekus vähemalt 30 cm ja kuivendatult vähemalt 20 cm tüsedune alla 50% mineraalaineid sisaldav turvas[1].
Soomuld koosneb põhiliselt orgaanilistest ainetest. FAO mulla klassifikatsiooni ja USDA mulla klassifikatsiooni järgi kuuluvad soomullad mullarühma Histosols.
Soomuld tekib glei- või leet-gleimuldadest maismaa soostumisel või veekogu kinnikasvamisel ehk mültumisel.[1].
Soomullal on väga madal tihedus ja laseb vett raskelt läbi, kuna orgaanilised ained hoiavad vett väga hästi.
Veega toitumise ja loodusliku taimkatte järgi jaotatakse soomullad järgmiselt:[1].
Madalsoomullad on keskmise viljakusega, siirdesoomuld vähese viljakusega ja rabamuld väga vähese viljakusega.
Soomuldasid saab jaotada ka turbalasundi tüseduse ja turba lagunemisastme järgi, tavaliselt arvestatakse seejuures ka turba botaanilist koostist.[1].
Areaal muuda
Soomullad tekivad peamiselt külmas kliimas ja vettinud aladel. Põhiliselt kohtab soomuldasid Eestis, Soome põhjaosas, Šotimaa lääneosas, Kanada keskosas ja Uurali idaosas Venemaal. Soomullad hõlmavad 2,5% kogu maakerast, 80% neist asuvad boreaalses kliimavöötmes. Paljud soomullapiirkonnad on kaitse alla võetud, sest need on olulised mageveevarude säilituskohad.
Kasutusalad muuda
Soomulda on väga raske kultiveerida tema halva viljakuse ja puuduliku vee läbilaske võime tõttu. Majanduslikuks kasutamiseks vajavad soomullad kuivendamist. Kui soomulda töödelda ja kuivatada, on see niisketel aladel väga toitainerikas. Põlluharimiseks on kõige parem soomuld, kus turba lagunemise aste on suurem kui 35%, tihedus on suurem kui 0,15 Mg/m3, lämmastikusisaldus on üle 3%, kaltsiumisisaldus on üle 1,5% ja pH on üle 4,5.
Vaata ka muuda
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Randall Schaetzl. "Histosols".
- "Histosol". Encyclopaedia Britannica.
- "Histosol soil". Encyclopaedia Britannica.
- Eesti Turbaliit. "Soo".