Ava peamenüü

Soostumine on looduslikult toimuv mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide (huumushorisondi ja maapinna) turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine.

Soostumist võivad põhjustada nii pinna- või üla- kui ka põhja- või üleujutusvesi.

Tegurid, mis mõjutavad soostumise laadi ja tulemustRedigeeri

  • Liigse vee kogunemise kestus.
  • Vee keemiline koostis.
  • Mulla lähtekivim.
  • Maapinna ja aluskihtide reljeef.
  • Taimkatte ja orgaaniliste jäänuste muundumine.

Muldade genees soostumiselRedigeeri

Soostumine EestisRedigeeri

Eestis on soostumine saanud kesta viimasest jääajast saadik, s.o. üle 10 000 aasta. Selle ajaga on soostunud umbes 70% Eesti territooriumist.[2] Et Eestis on sademete hulk ületab auramist, siis küllaldase vee äravoolu puudusega piirkondades on levinud sood ja soostikud. Esimesed sood on Eestis tekkinud 9000–10 000 aastat tagasi, nende arv ja pindala kasvas aastatuhandete jooksul ning see protsess toimub tänapäevalgi. [2]

Soostumise tagajärjedRedigeeri

  • Liigniiske hapnikuvaene keskkond vähendab mullaviljakust.
  • Soostumine aeglustab puistu kasvu, väheneb puistu tootlikkus.
  • Taimede lagunemisel 5–15% nende ainest kuhjub turbana.
  • Tekkivad soomullad, milles on orgaanilist ainet üle 50%.[2]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Märksõnu mullateadusest ja ökoloogiast
  2. 2,0 2,1 2,2 Uno Valk. Metsakasvataja peab soostunud metsa kuivendama Eesti Loodus, 2006, nr 3.