Gleistumine

Gleistumine on pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale orgaanilise aine lagundamiseks vajaliku hapniku taandumisvõimelistest mineraalühenditest, peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Sellel viisil moodustunud ferroühendid reageerivad mulla alumosilikaatidega ning tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid (peamiselt sekundaarsed ferroalumosilikaadid).

Gleistunud ja gleimuldade levik maailmas

Gleimuld

Kui gleistumine toimub pealmistes mullakihtides, siis nimetatakse seda pinnagleistumiseks; ülaveetingimustes see on ülagleistumine ning mulla alumistes kihtides toimub põhjavette sattunud orgaanilise aine osalusel süvagleistumine.

Pideva gleistumise juhul tekib mullas sinakas või rohekas gleihorisont (G), kui gleistumine toimub ajutiselt või perioodiliselt, siis tekivad mullahorisontidesse sinakad ja rohekad plekid, laigud ja sooned. Sellisel juhul on horisondi tähis g, mis võib olla kombineeritud horisonti sümboliseerivate teiste tähistega, nt. Ewg, BtG, Cg, CG.

Gleistumise tagajärjel tekkivad gleistunud ja gleimullad.