Soojusjuhtivustegur

Soojusjuhtivustegur (tähis $\lambda \,$) on keskkonna soojusjuhtivust iseloomustav suurus. Soojusjuhtivusteguri ühik SI-süsteemis on vatt meetri ja kelvini kohta (W/(m·K)). Mida suurem on soojusjuhtivustegur, seda paremini kannab materjal energiat soojusena edasi.

Soojusjuhtivustegur võimaldab hinnata ajaühikus keskkonna ristlõiget läbivat soojushulka. Kehtib järgmine seos

$k={\frac {Qd}{S\Delta T}},$

kus

k on keskkonna soojusjuhtivustegur (W/(m·K)),

Q on ajaühikus pinda läbiv soojushulk (W),

S on pindala (m²),

d on pinna paksus (m),

ΔT on temperatuurierinevus pinna erinevatel külgedel (°C).

See valem ütleb, et soojusvoog on võrdeline temperatuuri gradiendiga, kus võrdeteguriks on soojusjuhtivustegur. Teisisõnu näitab soojusjuhtivustegur, mitu džauli soojusenergiat kandub ühe sekundi jooksul läbi ühe ruutmeetri suuruse pinna, kui temperatuurimuutus 1 meetri kohta on 1 kelvin.

Mittehomogeenses keskkonnas tuleb kasutada ülalantud valemi diferentsiaalset kuju,

$\mathbf {q} =k\nabla T,$

kus k on soojusjuhtivustegur vaadeldavas keskkonna punktis ja q on soojusvoog.

Soojusjuhtivustegur sõltub üldjuhul keskkonna temperatuurist.

Vaata ka

• Soojusmahtuvus

Välislingid

• Ehitusfüüsika õppematerjal: Hoone piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivus ja soojapidavus
• Mõnede levinud materjalide soojusjuhtivustegurid (inglise keeles)

Soojustehnika