Sonda Kool oli lasteaed-algkool Ida-Virumaal Sonda alevikus.[1]

Kool asub 26 km kaugusel Rakverest ja 8 km kaugusel Kiviõlist. 3 kilomeetri kaugusel asub Uljaste järv ja Uljaste oos.[1]

Kuni 2018/2019. õppeaastani oli kool põhikool, 2019. aasta sügisest otsustas Lüganuse vallavalitsus jätta koolis alles neli esimest klassi. Alates 2020/2021. õppeaastast on lasteaed-algkoolis üks lasteaia liitrühm ja I–III klass.[1][2] Kool suleti 2022. aastal.

Sonda koolis töötas 45 aastat õpetaja, õppealajuhataja ja direktorina koduloouurija ja emakeelepäeva riiklikuks tähtpäevaks nimetamise idee algataja Meinhard Laks.

Ajalugu

muuda

Uljaste külakool (1885–1921)[3]

muuda

Praeguse Sonda Kooli eelkäijaks oli Pada vallas tegutsenud Uljaste külakool (1885–1921), mille esimeseks ja viimaseks koolijuhatajaks oli Joosep Leetsmann-Leetmaa (1885–1895 ja 1918–1921). Ta oli hariduse saanud samas Pada vallas veidi varem avatud Pikaristi kihelkonnakoolis.

Selles koolis töötasid juhatajatena veel Moorits Keskküla (1895–1899), Jaan Aadli (1899–1914), Johannes Kasesalk (1914–1915), Jakob Tiinas (1915–1916) ja Leonhard Pender (1916–1918). Õpilaste arv kõikus 20–40 ümber, koolis oli kolm jaoskonda ja õppetöö toimus õlgkatusega koolitare kuue aknaga klassitoas. Esimese maailmasõja ja Vabadussõja ajal oli kool ajutiselt suletud ja ruume kasutati korteriks või sõdurite majutamiseks. 1919. aastaks oli hoone seisukord sedavõrd halb, et see ei pidanud enam talvel sooja, samuti oli uute klasside avamiseks vaja ruumi. Kui 1919. aastal Pada vallamajas arutati, kuidas minna üle 4-aastasele kohustuslikule algharidusele ja peatsele 6-klassilisele haridusele, leiti, et Uljaste koolimaja selleks enam ei sobi. Viimased tunnid toimusid Uljaste külakoolis 1921. aasta mais. 15. oktoobril 1921 otsustas Viru Maakonnavalitsus, et Uljaste kool ei ole talviseks õppetööks enam kõlbulik, selle tegevus lõpetatakse ja kooli õpilased hakkavad õppima uues valmivas Sonda koolis. Samuti anti kooli inventar üle Sonda koolile. Teadaolevalt viis Uljaste lapsed 1921. aasta sügisel jalgsi uude Sonda kooli Joosep Leetsmann-Leetmaa.

Meinhard Laksi eestvedamisel avati selle Uljaste külakoolihoone asupaigas 8. mail 1967 mälestuskivi, kuhu on ekslikult märgitud kooli tegutsemise lõpuaastaks 1920 (Meinhard Laks ei olnud arhiivist andmeid üle kontrollinud).

Kooli rajamine Sondas[4]

muuda

Raudtee ehitamise tulemusel tuli Sondasse 20. sajandi alguses elama hulk noori peresid, mistõttu tuli otsustada, kas lapsed peaksid hakkama koolis käima Uljastel, Sondas või nende kahe küla vahel. Uljastel jäi kooliealisi lapsi kogu aeg vähemaks, aga kuna Sonda uue raudteejaama juurde oli planeeritud perspektiivikas asula, tehti ettepanek valida uue kooli asukohaks Porvastu või Nüri nõmm, mis jäid kahe asula vahele. Kohalike elanike initsiatiivil hakati raudteejaama juurde uut kooli rajama 1919. aastal ning asukoha määras ehituskomisjon (mida juhtis kohalik mees Hugo Jõesaar) ise.

Noor Eesti Vabariik planeeris kiiret üleminekut 6-klassilisele kohustuslikule kooliharidusele. Koolimajade puudusel riigistati mõisamaju. Sondas võõrandati Kalvi mõisale kuulunud metsavahimaja Räime talu piirimail Liivapõllul. Selles majas tegutseski 10. novembrist 1919 kuni 22. maini 1920 2-klassiline kool. Juhatajaks ja õpetajaks oli Aleksander Strauss.

Võõrandamisel metsavahimajast välja tõstetud vanemmetsavaht Anton Jasõkov kaebas asja kohtusse. 22. mail 1920 läks kool suvevaheajale kindlas tahtmises sügisel kooli tagasi tulla. 22. juulil otsustas aga Riigikohus, et maja äravõtmine metsavahiperelt on õigustühine ning koolijuhataja peab kolme päeva jooksul kooli mööbli ära viima. Riigikohtu otsust käidi kohapeal „välja kuulutamas“ 10. septembril 1920. Uut paika alles kujunevas asulas aga ei leidunud ning koolil ei olnud kuskil tööd jätkata.

Metsavahimaja hävis tulekahjus 23. veebruaril 1983. 1994. aastal avati selle maja asukohas mälestuskivi.

Sonda vana koolimaja[4]

muuda

13. veebruaril 1921 hakkasid 64 last õppima Sondasse ehitatava koolimaja ühes valminud klassiruumis. Aleksander Straussi kõrval asust tööle ka teine õpetaja – Aleksander Puurmann. Aleksander Straussi allkiri esineb kooli dokumentides veel 3. septembril 1922. Uue juhataja Artur Vihtma (Vihtman) allkiri esineb esimest korda 14. septembril 1922. Sügiseks 1921 jõuti ehitusega nii kaugele, et ka Uljaste küla lapsed toodi Sondasse õppima ning õpilaste arv oli juba üle saja. Kooli nimi oli Sonda Kõrgem 4-klassiline Algkool (hiljem Sonda 6-klassiline Algkool).

Pärast Teist maailmasõda oli õpilaste arv 250 ümber. Töötati kahes vahetuses. Peale selle töötas veel õhtukool. 1947. aastast kuni 1993/1994. õppeaastani oli koolis ka vene õppekeelega osakond (hilisematel aastakümnetel ainult algklassid). Koolil oli internaat ja kooliaed. 1948. aastal avati õppealajuhataja ametikoht. Kooli õppealajuhatajatena on töötanud Meinhard Laks (1947–1965), Virve Aunapu (1965–1971), Linda Narbekov (1972–1982).

1960. aastatel jäi vana koolimaja kitsaks. Kõigepealt likvideeriti seal algselt asunud korterid, kus elasid noored õpetajad, ent maja oli ikkagi õpilasi pilgeni täis. 1974. valmis uus koolimaja ja senine maja jäi 25 aastaks tühjalt seisma. 1996. aasta suvel võttis Sonda vallavolikogu vastu otsuse, et aastakümneid tühjana seisnud koolimaja renoveeritakse ja sinna kolitakse Sonda valla raamatukogu. 19. novembril 1999 avataksegi vanas koolimajas Sonda valla raamatukogu.

Sonda uus koolimaja[5]

muuda

Ruumikitsikuse tõttu tõusis 1960. aastatel teravalt päevakorda uue koolimaja ehitamise küsimus. Lõpuks lubas haridusministeerium vanale puumajale teha juurdeehituse. Asi päädis siiski sellega, et aastatel 1969–1974 ehitati uus omaette koolimaja, mille projekteeris Kommunaalprojekti arhitekt Sulev Verber, ehitas Kohtla-Järve Remondi- ja Ehitusvalitsus. Viimasele ehitusaastale kuhjus suur töömaht. Lubatud tähtajaks, 15. septembriks 1974 klasse valmis ei jõutud. Sel päeval peeti sümboolne lahkumistseremoonia vanas ja avaaktus uues majas. Tegelik õppetöö uues majas algas 11. novembril 1974.

2011. aasta algusest kuni 2018. aasta jaanuarini töötas koolihoones ka Sonda Vallavalitsus. 1. septembrist 2011. aastast kuulub kooli juurde lasteaia liitrühm ning kooli nimeks on Sonda Kool.[6] Kool suleti 2022. aastal.

Virumaa laste luulevõistlus

muuda

1998. aastal kutsus emakeelepäeva tähistamise mõtte algataja Meinhard Laks ellu Virumaa laste luulevõistluse. Emakeelepäevale pühendatud võistlust vedas kümme aastat Sonda Kool eesti keele õpetaja Ellen Kaareti juhtimisel. Iga aasta parematest luuletustest anti kümne aasta jooksul välja kümme luulekogu "Emakeeles laulan oma laulu..." Keelepäeval esitasid oma luuletusi nende autorid, esines välislektor ja oli ka meelelahutusprogramm.[6] 2008. aastal anti luulevõistluse korraldamine järgmiseks kümneks aastaks üle Sõmeru Põhikoolile, kes andis 2018. aastal teatepulga omakorda üle Haljala Koolile.[7][8]

Tänapäev

muuda

Tänapäeval annavad koolile eripära sellised traditsioonid nagu hingedepäeva, hõimupäeva, õpetajate päeva, naistepäeva, emadepäeva ja vabariigi aastapäeva tähistamine pidulike aktustega; isadepäeval lapsevanemate üldkoosolekule välislektori kutsumine; vastlapäeval talispordipäeva korraldamine; kadripäeval karnevali organiseerimine; sõbrapäeva tähistamine; advendiaja pidulik avamine jõulurahu väljakuulutamisega; igal sügisel lille- ja leivanädala toimumine; koolipere ühisekskursioonid; aprillis-mais igas klassis konkursside “Parim ainetundja” või "Klassi nupukaim" läbiviimine; pidulikud vastuvõtud direktori juures (enne jõule parimatele õppijatele ja õppeaasta lõpul parimatele ainetundjatele ja aineolümpiaadidest osavõtjatele); ainetevaheliste- ja ainesiseste projektide ning majanduskonverentsi korraldamine mais; kooli ajalehe "Juku" ja almanahhi "Sulg tindipotis" väljaandmine; iga veerandi lõpus tublidele õppijatele tunnistuste kätteandmine kogu koolipere ees ja nende nimede kandmine autahvlile; õppeaasta lõpus direktori suure kiitmise käskkirja väljaandmine kõikides koolielu lõikudes paremini esinenud õpilaste tunnustamiseks; õpetajate-pensionäride kutsumine kooli suurematele üritustele jms.[6]

Koolimajas on arvutiklass ja söökla, talveaed, muuseumiruum kooli ajalooga seotud materjalidega. On olemas nüüdisaegne jõusaal, mida kasutab ka kohalik rahvas.[6]

Kooli nimed

muuda
  • 1921–1938 Sonda 4-klassiline Algkool
  • 1938–1944 Sonda 6-klassiline Algkool
  • 1944–1951 Sonda Mittetäielik Keskkool
  • 1951–1953 Sonda 7-klassiline Kool
  • 1953–1962 Sonda 7-aastane Kool
  • 1962–... Sonda 8-klassiline Kool
  • ... Sonda Põhikool
  • 2011–2022 Sonda Kool[6]

Kooli juhatajad ja direktorid[6][9]

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 "Sonda Kooli veebisait". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. veebruar 2021. Vaadatud 13. märtsil 2021.
  2. Sonda kooli jääb alles neli klassi. Põhjarannik, 2. aprill 2019.
  3. Eellugu. Uljaste külakool. Sonda kooli ajalugu. Sonda Kooli veebisait.
  4. 4,0 4,1 Vana kooli lugu (1919-1949). Sonda kooli ajalugu. Sonda Kooli veebisait.
  5. Vana kooli lugu (1950-1974). Sonda kooli ajalugu. Sonda Kooli veebisait.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 "Sonda Kooli ajalugu. Sonda Kooli veebisait". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. jaanuar 2022. Vaadatud 14. märtsil 2021.
  7. Eevald, Jete. Noorte luulet embavad kaaned 22. aastat. Virumaa Teataja, 8. mai 2020.
  8. Virumaa luulevõistlus. Haljala Kooli veebisait.
  9. Sonda kooli direktorid. Sonda Kooli veebisait.

Välislingid

muuda