Lui Lätt

Lui Lätt (29. detsember 1902 Kadrina kihelkond – 1950) oli eesti kunstnik ja pedagoog.

Elukäik

Lapsepõlv ja noorus

Lui Lätt sündis 29. detsembril 1902 Virumaal Kadrina kihelkonnas. Tema isa oli Saksi Kameruni metsavaht. Lätt õppis Saksi vallakoolis ja hiljem Rakvere linna II algkoolis.

Seejärel õppis ta aastatel 1919–1925 Rakvere Õpetajate Seminaris. Sel ajal oli seminari juhataja Voldemar Raam, seminari harjutuskooli juhatas Jüri Parijõgi. Seminaris õppimise ajal tegeles Lätt ka kunstiga. Üks tema sõpru sel ajal oli kunstnik Eduard Ole, kes peale Penza kunstikooli lõpetamist töötas kunstiõpetajana Rakveres.

Lätt sai algkooli õpetaja kutse 1926. aastal ja teenis seejärel aastatel 1926–1928 Eesti kaitseväes. Teenistuse käigus lõpetas ta aspirantide kursused ja sai lipniku auastme.

Töö õpetajana

1928. aasta esimesel poolel töötas Lätt Aravete algkoolis. 20. augustil 1928. aastal asus ta tööle Püssi valla Aa algkooli õpetajana. 22. septembril määrati ta Aa algkooli juhataja kohusetäitjaks, kellena töötas juunini 1932.

1932. aastal sai Lättist Sonda algkooli õpetaja. 1938. aastal määrati ta Sonda algkooli juhatajaks. Selles ametis oli ta 1944. aastani. Sondas elades võttis ta osa Kaitseliidu tegevusest ja juhatas noorkotkaid.

Koos abikaasa Hildaga soovis Lätt rajada kunsti- ja käsitöökallakuga erakooli. Plaan võinuks realiseeruda 1940. aastate alguseks, ent juunipöörde tõttu jäi see sündimata.

Sõja-aastad

1941. aasta suvel pääses Lätt napilt arreteerimisest.

1944. aasta veebruaris mobiliseeriti Lätt 6. Piirikaitserügementi. 1944. aasta suvel viibis ta rügemendiga Narva jõe kaldal Kuningaküla juures asuvas rindelõigus, kus see purustati ja läks laiali. Sõjategevuse lõppemise järel läks Lui Lätt vanematekoju Saksi. 1944. aasta sügisel asus ta õpetajana tööle kohalikus koolis.

1946. aasta algul sai NKVD talle jälile. Sellest ajast peale oli ta sunnitud ennast varjama. Esialgu peitis ta end sõprade ja tuttavate juures, vahel viibis vanematekodus, mis paaril viimasel eluaastal osutus võimatuks, kuna sageli oli varitsus väljas ja mitmel korral otsiti ka maja läbi. Pikemat aega varjas Lätt ennast Porkuni algkooli ja hilisema Porkuni Kurttummade Kooli juhataja Viktor Kuriksi juures.

Lõpuks osutus varjamine üha keerulisemaks, kuna märtsiküüditamise käigus olid tühjendatud paljud talud, kust seni oli võimalik abi saada. Samuti riskisid abistajad oma eluga või Siberisse saatmisega.

1950. aasta suvel leiti Lui Lätti surnukeha Porkuni järve tagusest metsast ühelt Kännuküla heinamaalt. Tuvastati, et Lui Lätt sooritas enesetapu. Leiupaika püstitasid tema vennad hiljem mälestuskivi. Arvatakse, et ta on maetud selle kivi lähedusse.

Kunst

Lui Lätt tegeles õpetajatöö kõrvalt pidevalt maalimisega. Tema teoseid on alates 1930. aastast korduvalt eksponeeritud Tallinnas Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse (KKSKV) poolt korraldatud aastanäitustel. Lätt oli 1923. aastal asutatud Eesti Kunstnikkude Ryhma (EKR) liige.

Maalimisega jätkas Lätt ka sõja-aastatel, ent siis tegeles ta palju ka puunikerdamisega, kuna puit oli lihtsalt kättesaadav materjal, samas kui lõuendit ja värvi oli keeruline hankida. Lõuendi asemel kasutas ta ka vineeri.

Sõja järel ennast NKVD eest varjates maalis ta lisaks õlimaalidele rohkem akvarelle. Maalimisega õnnestus tal tegeleda ennast Viktor Kuriksi juures varjates. Oma viimaseid teoseid Lätt ei signeerinud. Mõni maalidest õnnestus sel ajal ka müüa, kuna ka Lätti vennad tegelesid kunstiga.

Näitused

2. juulist 13. oktoobrini 2014 oli Saksi raamatukogus üleval näitus "Lui Lätt — kunstnik ja pedagoog".

Isiklikku

1933. aastal abiellus Lui Lätt Hilda Valbetiga. Nad said kaks tütart: Imbi (sündinud 1935) ja hilisem tele- ja lavastuskunstnik Tiiu (sündinud 1941).

Kirjandus

• Imbi Tomberg. Mälestusi isast
• Teele Üprus. Lui Lätt – mees, kellest me eriti ei tea Virumaa Teataja, 29. oktoober 2014.