Vikipeedia

Slaidiesitlus

esitlustarkvaraga loodud piltide vm lehekülgede tervikliku kogu esitlemine

Slaidiesitlus (inglise keeles slide show presentation) on esitlustarkvaraga loodud piltide või teksti esitamine.

Slaidiesitluse tegemine Wikimania konverentsil 2009. aastal

Slaidiesitlusi hakati kasutama 17. sajandil, kuvades seinale plaadile asetatud joonistusi, trükiseid või fotosid, seda algelist pildiprojektorit nimetatakse võlulaternaks.[1]

Tänapäeval kasutatakse slaidiesitluste koostamisel esitlustarkvara.

Slaidiesitlusi koostatakse erinevatel eesmärkidel, näiteks informatsiooni või korralduste edasiandmiseks, innustamiseks, veenmiseks või otsuse suunamiseks ning slaidiesitluste sisu sõltub eelnimetatud ettekande tüübist.[2]

Terminid ja õigekiri muuda

Terminit "slaidiesitlus" soovitatakse kasutada inglispärase "presentatsiooni" asemel.[3]

Termin koosneb täiendsõnast "slaid" (inglise keeles slide), mis tähendab arvutiga tehtavat, loengul esitamiseks mõeldud pilti või diapositiivi, valguspilti.[4] Silme ette kuvatu tähistamiseks on soovitatud "slaidi" asemel ka soome laenu "kuva", "slaidiesitluse" asemel "kuvastikku".[5]

Termini põhisõna on "esitlus" ehk esitlemine, tutvustamine, selle paronüüm "esitus" tähendab aga esitamist, esituslaadi.[6]

Tuntumaid esitlustarkvarasid on Microsoft PowerPoint. Eesti keeles soovitatakse kasutada ainult esisuurtähte ja omastava vormi lõppu tuleb kindlasti lisada i, nt Powerpointi esitlus.[3] Kui üldiselt on Powerpointi esitlused lineaarsed ehk järgivad kindlat slaidide järjekorda, siis neid saab muuta ka mittelineaarseteks, see tähendab interaktiivsemaks, kus saab vajadusel ka slaide vahele jätta.[7] Mittelineaarne brauseripõhine esitlustarkvara on näiteks Prezi ja Beauttiful.ai.[8]

Slaidiesitluse efektiivsus muuda

Slaidiesitlust võib pidada üheks õppimise viisiks, sest esitades kuulajale teemat sobivalt ja piisava täpsusega,[9] tekib vastuvõtjas muutus ning see ongi õppimise protsess.[10]

Suuline esitlus koos slaididega mõjub võrreldes ainult suulise kõne või kirjaliku tekstiga efektiivsemalt[11]. Kuid leidub ka uuringuid, milles on leitud, et slaidiesitlus annab võrreldes traditsiooniliste õpetamismeetoditega kehvemaid tulemusi.[12][13]

Visuaalide lisamine slaidiesitlusse muudab selle kuni 43% efektiivsemaks.[14]

Kuigi paljudes organisatsioonides on esitlustarkvara kasutamine laialt levinud, siis on uuringud näidanud, et tarkvara kasutatakse sageli valesti, ilma arvestamata inimese kognitiivseid võimeid.[15] Slaidiesitluse efektiivsust mõjutavad kolm tegurit, milleks on kuulaja tähelepanu vältimatu hajumine[16], informatsiooni töötlemine kahes modaalses kanalis[17][18] ning kuulaja töömälu võimsuse piirangud info töötlemisel.[19][18]

Slaidiesitluse efektiivsust mõjutavad tegurid muuda

Tähelepanu hajumine muuda

Teadusuuringute järgi on inimese tähelepanu kestvus varem levinud arvamusest – 15 minutist oluliselt lühem.[16] Kuid leidub ka katseid, milles tähelepanu juba esimesel minutil hajuma hakkab.[20] Tähelepanu aitab hoida inimese huvi teema vastu ning sellele pühendumine, kuid segavad faktorid nagu heli, valgus või liikumine võivad seda protsessi takistada ning katkestada varasema infovoo.[21]

On mitmeid viise, kuidas saab tähelepanu taas käsitletavale teemale tagasi tuua, sageli tuletatakse seda kuulajatele meelde käsklusega "Pange tähele!", aga ka sagedased kordused kõnedes võivad aidata tähelepanu hajumisel kaotsi mineva informatsiooni hulka vähendada.[22]

Töömälu piiratud mahutavus muuda

Inimese aju suudab nii kuuldavat kui ka nähtavat informatsiooni samal ajal läbi töötada.[23] Inimese töömälu on piiratud mahutavusega, kuna see töötleb ja säilitab informatsiooni ajutiselt, mida käesoleval hetkel kasutatakse. Visuaalide puhul suudab inimene töömälus korraga ainult üksikuid pilte mäletada, kuid ka nendes esineb võrreldes varem nähtuga ebatäpsusi.[24]

Keerulisemate ideede mõtestamiseks on inimajul võime sarnaseid, tugevate sidemetega kontseptsioone teistest, nõrgemate sidemetega käsitlustest eristada ehk känkida (ingl chucking).[25] Kuid nn känkimine pole võimalik, kui samal ajal esitletakse mitmeid optilisi stiimuleid. [26]

Ühel slaidil kuvatava teksti kohta on järeldatud, et maksimaalne ridade arv, mida publik esitlusel jälgida suudab, on 4–5,[27][28] ning igas reas peaks oleva kuni 5 sõna.[28]

Geštaltpsühholoogia printsiipe kasutades saab vähendada slaidiesitlust jälgival inimesel tekkivat koormust töömälule ning efektiivsemalt informatsiooni töödelda ja säilitada.[29]

Kaks kanalit teabe töötlemiseks muuda

Inimesed alustavad visuaalselt nähtava informatsiooni töötlemist visuaalses ja verbaalse info töötlemist auditoorses kanalis.[30]

Algselt visuaalselt esitatud info võib jõuda ka teise kanalisse, näiteks juhul, kui mitteverbaalset infot loetakse ette.[9]

Teadlased ja nende uurimistöö seoses slaidiesitluste koostamisega muuda

Richard E. Mayer on Santa Barbara, California ülikooli psühholoogia professor, kelle uurimisvaldkondadeks on õppimise teaduslike õppemeetodite rakendamine hariduses, multimeediaõpe ning arvuti ja -mängude kasutamine õppimise soodustamiseks. Temalt on ilmunud rohkem kui 500 teadustööd ja 30 raamatut ning oma töös töötab teadlane välja arvutimänge, mille eesmärk on õppimise soodustamine.[31]

Stephen Kosslyn on üks juhtivaid psühholooge ja Harvardi ülikooli psühholoogia osakonna emeriitprofessor, kes on suure osa oma uurimistööst keskendunud visuaalsetele kujutistele, tajule ja kommunikatsioonile.[32][33] Ta on avaldanud rohkem kui 300 teadustööd ja 14 raamatut, milles on välja toodud viisid teadustöös jõutud järelduste rakendamiseks.

Mayeri informatsiooni töötlemise printsiibid muuda

Ameerika psühholoogiaprofessori Richard E. Mayeri info töötlemise printsiibid on järgmised: multimeedia, koherentsus, ruumiline lähedus, liiasus, signaliseerimine, ajaline lähenemine, segementeerimine, modaalsus ja eeltreening.

Multimeedia on Mayeri informatsiooni töötlemise printsiipide üks põhialuseid, see tähendab, et lisaks auditiivselt esitatud materjalile vajab inimene ka visuaale.[34]

Koherentsuse printsiip osutab slaidiesitlusel informatsiooni hoolikale valikule, eemaldamaks üleliigset.[35]

Mayeri kolmas printsiip käsitleb ruumilist lähedust, mis tähendab lihtsustatud kujul, et omavahel seotud tekst ja visuaalid esitatakse lähestikku.[36]

Liiasus kui printsiip tähendab, et ühele slaidile koondatakse võimalikult vähe erinevat teavet, näiteks õpivad inimesed paremini, kui lisaks kõnele kasutatakse slaidiesitlusele graafikut, mitte graafikut koos tekstiga, sest see on õppijale koormav.[36]

Signaliseerimine kujutab endast olulise informatsiooni esiletoomist, seda saab teha kasutades visuaalseid jooni, selgesti eristatavaid värvuseid, aga ka kõnes konkreetset fakti olulisust toonitades.[9]

Ajalise läheduse printsiibi järgi aitab õpilast visuaalse ja auditiivse informatsiooni samaaegne esitamine[37].

Segmenteerimise põhimõtte alusel on soovitatav ettekande koostajal lisada teemaplokkide juurde kava ja eraldi kokkuvõtted igast teemast, sest see võimaldab inimesel informatsiooni paremini läbi töödelda.[34]

Modaalsuse kontseptsioon väidab, et slaidiesitlusele peaks lisama võimalikult vähe infot ning kui mingit osa on võimalik esitada ainult suuliselt, siis seda mitte slaidile lisada.[38]

Lähtudes eeltreeningu printsiibist on inimeste eelteadmised esitluse teema paremaks mõtestamiseks kriitilise tähtsusega.[39]

Kosslyni informatsiooni töötlemise printsiiid muuda

Ameerika psühholoogi ja neuroteadlase Stephen Kosslyni 8 informatsiooni töötlemise printsiipi on järgmised: eristatavus, tajutavate üksuste organiseerimine, infokildude haaravus, piiratud mahutavus, informatiivne muutus, asjakohased eelteadmised, informatsiooni kokkusobivus ja teabe asjakohasus.[27]

Eristatavus tähendab, et tekst ja visuaalid peavad olema taustast kergesti eristatavad. Näiteks võib liiga väike kirjasuurus, kehv šrifti-disain ja üle 30-kraadine viltune tekst muuta info märkamise keeruliseks.[27]

Tajutavate üksuste organiseerimine kujutab endast informatsiooni jagamist gruppidesse.[40]

Haaratavuse põhimõtte kohaselt liigub tähelepanu esmalt kergesti tajutavatele erinevustele. Tähelepanu taasköitmiseks sobivad hästi animatsioonid või visuaalsed erinevused.[41]

Üks Kosslyni informatsiooni töötlemise printsiipe on seotud inimese töömälu mahu piiranguga.[18] Töömälu mahutavus on 4+/-1 ühikut informatsiooni[42], kuid suurema koguse informatsiooniga kokku puutudes ei saa aju seda töödelda ning see läheb kaduma.[9] Inimese töömälu mahutavust mõõdetakse mälupikkuse testiga.[43]

Kosslyni neljas printsiip käsitleb informatiivset muutust st slaidile ilmuv uus tekst kannaks endas uut informatsiooni [27].

Asjakohaste eelteadmiste printsiibi järgi mõistab inimene uut infot ainult sel juhul, kui vajalikud eelteadmised on juba pikaajalisse mällu talletatud.[39]

Informatsiooni kokkusobivus tähendab, et inimene pole võimeline mõistma nähtava stiimuli tähendust, kui nähtav info pole omavahel kooskõlas.[27] Näiteks Stoopi efekti tõttu ei suuda inimesed nimetada sõnade värvust, kui fondi värvus ja värvi nimetus ei kattu omavahel.[44]

Teabe asjakohasuse printsiip väidab, et infot on tarvis tasakaalustada, et selle hulk poleks publikule ebapiisav ega liiga mahukas.[27]

Kosslyni järeldused slaidiesitluse koostamiseks muuda

Samuti jagab Stephen Kosslyn oma teadustöös tehtud järeldusi eduka slaidiesitluse koostamiseks, millest esimene on publiku tundmaõppimine, et esitlus oleks neile asjakohane. Teksti kombineeritakse joonistega, mis võimaldab kuulajatel uut infot paremini meelde jätta ja keskendunud olla. Kolmandaks on slaidiesitluse koostamisel oluline mõelda läbi, kuidas kuulajaskonna tähelepanu juhtida, näiteks soovitab autor slaididele vaid sellist infot lisada, mida esitluse tegija 1 minuti jooksul selgitada jõuab. Kuulaja tähelepanu saab tõmmata ka teisiti, näiteks muutes olulise teksti suuremaks või heledamaks ning tuues välja olulise koha joonisel või tekstis punase ringi või noolega. Eduka slaidiesitluse koostamiseks eemaldatakse esitlusest üleliigsed detailid, sest need võivad kuulajat segadusse ajada, kuid ilma tähtsaid teemakohaseid aspekte välja jätmata. Slaidiesitluse pealkirjad ja joonised on kõnelejale abiks, et neile vajadusel näiteks mälu värskendamiseks toetuda. Kosslyni väitel pole esitluse koostajal mõistlik PowerPointi tarkvara puhul peidetud märkmeid kasutada, kuna nende mahalugemine arvutiekraanilt on publikule lihtsasti märgatav ning nende pilk liigub samasse suunda nagu ettekandjal. Teise põhjusena toob autor välja fakti, et n-ö peidetud märkmed võivad kuulajatele seoste loomisel õppimisprotsessi vajalikud olla. Ühe soovitusena pakub autor välja võimaluse kasutada slaidiesitluse struktureerimist, et kuulajad mõistaksid, kuidas esitatav info ettekandesse sobib. Veel üks nõuanne on lubada publikul pause teha, et nad saaks uue info üle järele mõelda. Pauside tegemiseks sobivad hästi multikaid, anekdoodid või videoklipid. Viimane oluline punkt ettekande koostamisel on valmistuda küsimustele vastamiseks.[27]

Kosslyni järeldused fondivalikuks muuda

Stephen Kosslyn tehtud järeldused teadustööst teksti vormistamisest on järgmised:

  • suurtähti, kaldkirja ega rasvast kirja ei kasutata läbivalt
  • kasutatakse standardseid fonte
  • kaldkirja ei kasutata rohkema kui vaid paari sõna puhul
  • tähelepanu tõmbamiseks ei kasutata tekstil allajoonimist, vaid kaldkirja, rasvast kirja või silmatorkavat värvi
  • erinevate värvide kasutamine on lubatud ainult siis, kui see on seotud teksti grupeerimisega
  • tekstis ei kasutata erinevaid fonte mitte ilustamiseks, vaid olulise väljatoomiseks või sõnade grupeerimiseks
  • esitluses kasutatakse ainult lihtsakoelisi fonte
  • esitluses kasutatakse kirjasurust, mis on ka 1 m kauguselt selgesti loetav
  • koos tekstiga kasutatakse vaid sellist tausta, millelt on tekst kergesti loetav
  • kasutatakse kas seriifidega või seriifideta fonte, kuid mitte läbisegi
  • kasutatakse ainult standardseid fonte, kuna madala resolutsiooniga projektor võib mittestandardse fondi loetamatuks muuta
  • kõne all olevat infot hoitakse musta värvusega ning ülejäänud infot hallina, et see torkaks vähem silma[27]

Kosslyni järeldused täpploendi koostamiseks muuda

Stephen Kosslyn nõuanded täpploendi kasutamisest on järgmised:

  • vaatajaile kuvatakse slaidil kogu täpploendi pikkus nii, et kõnealune oleks mustas ja ülejäänud punktid hallis kirjas
  • iga täpploendis olevat rida esitletakse ükshaaval
  • mitte kuvada kogu slaidiesitluses olevat teksti täpploendis
  • jätta publikule aega iga täpploendis oleva kirje lugemiseks
  • kasutada iga uue idee selgitamiseks uut rida täpploendis
  • mitte kasutada ühe idee sõnastamiseks täpploendis rohkem kui kaht rida teksti
  • rohkema kui nelja kontseptsiooni tutvustamisel need rühmitatakse kuni neljaks osaks, kusjuures igat rühma tutvustatakse eraldi slaidil
  • mitte kasutada slaididel erinevaid täpploendi sümboleid [27]

Kosslyni järeldused teksti ja jooniste kokkusobitamiseks muuda

Stephen Kosslyn üldised nõuanded teksti ja jooniste kokkusobitamiseks:

  • kasutatakse sõnu, mille otsesed ja kaudsed tähendused ei ole vastuolus
  • igale joonisele lisatakse nimetus või pealkiri, välja arvatud juhul, kui graafika idee on ilmselge
  • tekste asetatakse ainult nende graafiliste elementide lähedusse, mille kohta need käivad
  • joonise alltekst paigutatakse selle kõrvale või peale
  • joonise alltekstis ei kasutata suuri tähevahesid, erinevaid värve, suuruseid või fonte
  • olulisemad pealkirjad kuvatakse suuremana ja vähetähtsad väiksemana
  • samade elementide, näiteks tulpade kirjeldamisel kasutatakse ühesugust fonti ja suurust
  • joonistel kasutatakse ühesugust terminoloogiat[27]

Alternatiivsed tehnikad slaidiesitluste koostamisest muuda

Kuigi rakendusteaduses on tuvastatud mitmeid teaduslikult tõestatud tehnikaid slaidiesitluste koostamiseks, siis tuntakse ka alternatiivseid tehnikaid. Stanfordi ülikooli õigusteaduse professori Lawrence Lessig võttis kasutusele slaidiesitluse tehnika, kus iga slaidi tekst, visuaal, tsitaat jmt ilmub kõne all olevaga sünkroonis. Tohuku ülikooli professor Jaapanis, Masayoshi Takahashi, kasutab ettekannete loomisel ühevärvilist tausta ja suuremat tekstisuurust, ilma visuaale kasutamata, jättes igale slaidile kuni 3 sõna. Takahasi väitel koondavad täpploendi kirjed tähelepanu vastavatele punktidele ja nende lugemisele, kuid sel juhul ei kuula publik enam kõnelejat ning seetõttu väldib professor täpploendi kasutamist. Publiku uudishimu äratamiseks on kasutatakse Monta meetodit, mille puhul varjatakse ekraanil teatud osa tekstiplokist või graafikast. Peidetud infot kasutatakse publikuga suhtlemisel, esitades küsimusi ja ärgitades pealtvaatajaid nendele vastama. USA menuraamatute autori ja ettevõtja Seth Godini tehnika puhul ei kasutata slaide teksti kordamiseks, vaid nende eesmärk on sõnumit tugevdada ning kutsuda publikus esile emotsioone.[45]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ Katy Sommerfeld. "The history of photo slides". Analog a legacybox blog. Vaadatud 08.12.2022.
  2. ↑ "Types of presentations". Aristotle. 12.09.2014. Vaadatud 07.12.2022.
  3. ↑ 3,0 3,1 Riina Reinsalu, Ann Siiman, Sirli Zupping (02.11.2018). "Inglispärasest presentatsioonist koduse esitluseni". Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis. Vaadatud 02.11.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. ↑ "slaid". Eesti õigekeelsussõnaraamat. 2013. Vaadatud 02.11.2018.
  5. ↑ Peep Nemvalts (10.03.2017). "Mõistestik korda, terminivara otstarbekaks". Sirp. Vaadatud 02.11.2018.
  6. ↑ Helen Plado, Katrin Mandra (2008). "esitus, esitlus" (PDF). Väike paronüümisõnastik. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 29.03.2017. Vaadatud 02.11.2018.
  7. ↑ Paulina Fox (12.03.2022). "How to create a non-linear PowerPoint presentation (PPT)". Ispring. Vaadatud 07.12.2022.
  8. ↑ Samantha Pratt Lile. "Beautiful.ai vs. Prezi: a battle of presentation software". Beautiful.ai. Vaadatud 07.12.2022.
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 Mayer, Richar, E. (autor ja toim). (2005). The Cambridge handbook of multimedia learning. Cambridge university press.
  10. ↑ Bingham, Tony, Conner, Marcia. (2015). The new social learning: connect, collaborate, work. American Society for Training and Development. ATD Press.
  11. ↑ Bernsen, Niels Ole. (2008). Multimodality theory. In Multimodal User Interfaces pp. 5–29. Springer, Berlin, Heidelberg.
  12. ↑ Bartsch, Robert, A.; Cobern, Kristi, M. (2003). Effectiveness of PowerPoint presentations in lectures. Computers and Education, 41, 1, lk. 77-86.
  13. ↑ Amare, Nicole. To slideware or not to slideware: students' expiriences with powerpoint vs. lecture. Journal of Technical Writing and Communication, 36, 3, lk. 297–308. https://doi.org/10.2190/03GX-F1HW-VW5M-7DAR
  14. ↑ Vogel, Douglas, R. Dickson, Gary, W., Lehman, John, A. (1986). Persuasion and the role of visual presentation support: The UM/3M Study. Working paper series.
  15. ↑ Felder, Richard M., Brent, Rebecca. (2005). Random thoughts: death by PowerPoint. Chemical Engineering Education, 39, 1, 28–29.
  16. ↑ 16,0 16,1 Wilson, Karen, Korn, James H. (2007). Attention during lectures: Beyond ten minutes. Teaching of Psychology, 34, 2, lk. 85–89.
  17. ↑ Paivio, Allan. (1990). Mental representations: A dual coding approach. Oxford University Press.
  18. ↑ 18,0 18,1 18,2 Baddeley, Alan. (1992). Working memory. Science, 255, 5044, lk. 556–559.
  19. ↑ Chandler, Paul, Sweller, John. (1991). Cognitive load theory and the format of instruction. Cognition and instruction, 8, 4, lk 293–332.
  20. ↑ Bunce, Diane M., Flens, Elizabeth A., Neiles, Kelly Y. (2010). How long can students pay attention in class? A study of student attention decline using clickers. Journal of Chemical Education 87 12, 1438–1443. DOI: 10.1021/ed100409p
  21. ↑ Kahneman, Daniel. (1973). Attention and effort, 1063. Englewood Cliffs, NJ: Prentice-Hall.
  22. ↑ Kennedy, George. A. (2003). Classical rhetoric and its Christian and secular tradition from ancient to modern times. University of North Carolina Press.
  23. ↑ Mousavi, Seyed Yaghoub, Low, Renae, Sweller, John. (1995). Reducing cognitive load by mixing auditory and visual presentation modes. Journal of Educational Psychology 87, 2, lk. 319–334. https://doi.org/10.1037/0022-0663.87.2.319
  24. ↑ Balota, David, Marsh, Elizabeth. (2005). Cognitive psychology: key readings. Psychology Press.
  25. ↑ Simon, Herbert A. (1974). How big is a chunk?: By combining data from several experiments, a basic human memory unit can be identified and measured. Science, 183, 4124, lk. 482–488.
  26. ↑ Sperling, George. (1960). The information available in brief visual presentations. Psychological monographs: General and applied, 74, 11, lk. 1-29.
  27. ↑ 27,00 27,01 27,02 27,03 27,04 27,05 27,06 27,07 27,08 27,09 Kosslyn, Stephen M. (2007). Clear and to the point: 8 psychological principles for compelling PowerPoint presentations. Oxford University Press.
  28. ↑ 28,0 28,1 Knispel, K., & Bemelmans, R. (2010). Presenteren. [Presenting]. Amsterdam, The Netherlands: Pearson Education.
  29. ↑ Paul, Jeffrey, W., Cicek, Jillian, Seniuk. (2021). The cognitive science of Powerpoint, Proceedings 2021 Canadian Engineering Education Association (CEEA-ACEG21) Conference, lk. 1-8. https://doi.org/10.24908/pceea.vi0.14872
  30. ↑ Clark, James. M., Paivio, Allan. (1991). Dual coding theory and education. Educational psychology review, 3, 3, lk. 149–210
  31. ↑ "Richard Mayer". Psychological & Breain Sciences UC Santa Barbara. 2018. Vaadatud 13.12.2022.
  32. ↑ Gorlick, Adam (27.07.2010). "Kosslyn appointed director of Stanford's CASBS". Stanford News. Vaadatud 07.12.2022.
  33. ↑ "Stephen M Kosslyn". Harvard University. 2022. Vaadatud 07.12.2022.
  34. ↑ 34,0 34,1 Mayer, Richard E. (2002). Multimedia learning. In: Psychology of learning and motivation, 41, lk. 85-139. Academic Press.
  35. ↑ Mayer, Richard E., Bove, William, Bryman, Alexandra, Mars, Rebecca, Tapangco, Lene. (1996). When less is more: Meaningful learning from visual and verbal summaries of science textbook lessons. Journal of educational psychology, 88, 1, lk. 64.
  36. ↑ 36,0 36,1 Andrew DeBell (11.12.2019). "How to use Mayer's 12 principles of multimedia [Examples Included]". Water Bear Learning. Vaadatud 14.12.2022.
  37. ↑ Mayer, Richard E. ja Anderson, Richard B. (1991). Animations need narrations: An experimental test of a dual-coding hypothesis. Journal of educational psychology, 83, 4, lk. 484.
  38. ↑ Mousavi, S. Y., Low, R. ja Sweller, J. (1995). Reducing cognitive load by mixing auditory and visual presentation modes. Journal of Educational Psychology, 87, 2, lk. 319–334. https://doi.org/10.1037/0022-0663.87.2.319
  39. ↑ 39,0 39,1 Kosslyn, Stephen. M., Kievit, Rogier. A., Russell, Alexandra. G., Shephard, Jennifer. M. (2012). PowerPoint(®) presentation flaws and failures: a psychological analysis. Frontiers in psychology, 3, 230, lk. 1–22. https://doi.org/10.3389/fpsyg.2012.00230
  40. ↑ Palmer, Stephen E. (1992). Common region: A new principle of perceptual grouping. Cognitive psychology, 24, 3, lk. 436–447.
  41. ↑ Büchel, C., Josephs, O., Rees, G., Turner, R., Frith, C. D. ja Friston, K. J. (1998). The functional anatomy of attention to visual motion. A functional MRI study. Brain: a journal of neurology, 121, 7, lk. 1281–1294.
  42. ↑ Cowan, Nelson. (2001). The magical number 4 in short-term memory: A reconsideration of mental storage capacity. Behavioral and brain sciences, 24, 1, lk. 87–114.
  43. ↑ Miller, George A. (1956). The magical number seven, plus or minus two: Some limits on our capacity for processing information. Psychological review, 63, 2, lk. 81–97.
  44. ↑ MacLeod, Colin. M. (1991). Half a century of research on the Stroop effect: an integrative review. Psychological bulletin, 109, 2, lk. 163–203.
  45. ↑ Desmond, Erika (27.01.2016). "How to deliver an unforgettable pitch by finding your presentation style". Cirrus Insight. Vaadatud 07.12.2022.

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Slaidiesitlus&oldid=6294933"