Pikaajaline mälu

Pikaajaline mälu (ing k long-term memory, ladina?) (on?) tähendab mäluprotsesse, mis tagavad info salvestamise ja taasesitamise pika aja jooksul pärast salvestamist.

Säilimise aja alusel eristatakse lühimälu ja pikaajalist mälu. Pikk aeg tähendab kas päevi, nädalaid või aastaid. Pikaajalisse mällu salvestamise aluseks on eelkõige semantiline ehk tähenduslik kood. Hiljutiste sündmuste, üksikepisoodide ja omaduste sidumisel ühtseks tervikuks ning selliste terviklike mälupiltide, talletamisel pikaajalisse mällu on eriline roll oimusagaral ja vaheajul. Suurt osa salvestamise õnnestumisel mängib tahtlik tähelepanu. Mida paremini tähelepanu meeldejäetavale materjalile keskendatakse, seda suurem on tõenäosus, et see paremini meelde jääb. Efektiivseim viis materjali pikaajaliseks meeldejätmiseks on mõtestatud kordamine ning jaotatud õppimine ja hilisem kordamine. Vt. Ebbinghaus.

Kirjandus

• Definition of long-term memory by Merriam-Webster Dictionary
• „Psühholoogia gümnaasiumile“ (2002)