Skidziel

Skidziel
valgevene	Скі́дзель * / Skidziel *transkriptsioon: Skidzel
klassikaline valgevene	Скідаль * / Skidal *transkriptsioon: Skidal
vene	Скидель (Skidel)
	Skidzieli lipp Skidzieli vapp
Elanikke	9707 (1.01.2024)
Koordinaadid	53° 35′ N, 24° 15′ E

Skidziel (valgevene Скі́дзель, transkribeerituna Skidzel) on linn Valgevenes Hrodna oblastis Hrodna rajoonis. Linn on Skidzieli külanõukogu halduskeskuseks. Leedu keeles Skidlius, poola keeles Skidel. Asub Hrodna ja Masty vahelise raudtee ääres.

Asula nimi pärineb ilmselt jatvingi keelest ja tähendab väikest kilpi.

Linna piirides on kolm keskkooli, muusikakool ja spordikool. Linnas on ka kaks kultuurimaja ja kolm raamatukogu.

Vaatamisväärsusteks on raudteejaam XX sajandi algusest, juutide kvartal (XX sajandi algus), katoliku kirik aastast 1870 ja aastal 1863 valminud õigeusu kirik. Skidzieli linnas asub ka XIX sajandil rajatud mõisakompleks (park, väravad, majandushooned). Linna on ehitatud uued katoliku ning õigeusu kirikud, samuti asub Skidzielis luuletaja Michaś Vasiloki muuseum.

Tööstusettevõtetest on Skidzielis toiduainetetööstus, toodetakse ka ehitusmaterjale. Valmistatakse leiba, sidrunhapet ja suhkrut.

Ajalugu muuda

Skidzielit on esmamainitud 1469. aastal. Toona asus Skidziel Trakai vojevoodkonda kuuluvas Hrodna maakonnas. Aastal 1516 läks asula Radziwillide valdusse. Aastal 1644 sai Skidziel õiguse kaks korda aastas laata pidada, samuti turuplatsi, kuigi tegemist ei olnud aleviga. Asulast sai alev alles aastal 1783.

Alates kolmandast Poola jagamisest aastal 1795 läks Skidziel Vene impeeriumi koosseisu, kuuludes seal Hrodna kubermangu. Aastal 1885 oli Skidzielis viinaköök, seal töödeldi ka nahkasid. Tegutsesid kool ja apteek.

Aastast 1921 oli Skidziel Poola koosseisus, 1939. aastal liideti Valgevene NSV-ga. Toona korraldasid kohalikud juudid ja valgevenelased kommunistliku partei juhtimisel alevis mässu, korraldades rünnakuid poolakate vastu ka ümbruskonnas (sealhulgas Małaja Bierastavicas).

II maailmasõja ajal lõid natsid Skidzielisse geto, kus tapeti 2330 juuti. Skidzielist sai linn aastal 1974.